Redaktsioon: 19. juuli 2009, kell 23:09 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuli 2009, kell 01:23 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 385 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Rudolf Tobias''' ([[29. mai]] [[1873]] [[Käina]], [[Hiiumaa]] – [[29. oktoober]] [[1918]] [[Berliin]]) oli [[eestlased\|eesti]] helilooja, [[organist]] ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud [[Eesti]] esimesed [[instrumentaalmuusika\|instrumentaalsed]] helitööd. == ~~Biograafia~~ Elulugu== Rudolf Tobias sündis köstri ~~perekonda~~perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. ▼ Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on ~~säilunud~~säilinud [[1885]]. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.▼ ▲Rudolf Tobias sündis köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Aastal 1885. astus ta [[Haapsalu Kreiskool]]i, õppides kohaliku pianisti [[Catharina von Gernet]]i käe all [[klaver]]it. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde [[Kullamaa]]le. ▼ ▲Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud [[1885]]. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal [[1889]] suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune [[~~Tallinna~~Gustav IAdolfi ~~Keskkool~~Gümnaasium]]), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta [[Tallinna Toomkirik]]u organisti [[Ernst Reinicke]] juhendamisel orelit ja muusikateooriat.▼ ▲Aastal 1885. astus ta [[Haapsalu Kreiskool]]i, õppides kohaliku pianisti [[Catharina von Gernet]]i käe all [[klaver]]it. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde [[Kullamaa]]le. ▲Aastal [[1889]] suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune [[Tallinna I Keskkool]]), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta [[Tallinna Toomkirik]]u organisti [[Ernst Reinicke]] juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal [[1893]] astus Tobias [[Peterburi Konservatoorum]]i, õppides orelit [[Louis Homilius]]e ja [[kompositsiooni eriala\|kompositsioon]]i professor [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i juures. 18. rida ⟶ 17. rida: Aastatel 1898–1904 töötas [[Peterburi Eesti Jaani kogudus]]e organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal [[1904]]. asus elama [[Tartu]]sse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus [[1908]]. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid ~~oma~~ heliteoseid. Aastal [[1910]]. asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka [[ajakirjanik]]una. Aastal [[1911]] sai ta [[Saksa Heliloojate Liit\|Saksa Heliloojate Liidu]] (''Genossenschaft Deutscher Tonsetzer'') hindamiskomisjoni liikmeks. Aastal [[1914]] ~~omandas~~sai Tobias [[Saksamaa\|Saksa]] [[kodakondsus]]e. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase [[põrm]] Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Rudolf ~~Tobias~~Tobiast on kujutatud [[viiekümnekroonine pangatäht\|50-kroonisel rahatähel]]. == Helilooming ==

Rudolf Tobias: erinevus redaktsioonide vahel