Erinevus lehekülje "Tegusõnafraas" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 287 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}}
'''Verbifraas''' ehk '''tegusõnafraas''' on [[fraas]], mille [[põhisõna]] on [[verb]] ehk tegusõna. Verbifraas koosneb peale verbi veel ühest või mitmest [[laiend]]ist. Verbi laiendiks võib olla mis tahes [[lauseliige]], välja arvatud [[täiend]].
 
Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, sest tegusõna sisust sõltub laiendi olemasolu ja kääne. [[Alus (keeleteadus)|Alus]] ei kuulu verbifraasi sisse, kuid rektsiooni tõttu mõjutab verb alust ja ümberpöördult.
 
Tüüpiline verbifraasiga lause on näiteks: ''"Tüdruk mängib palli''" (''"mängib palli''" on verbifraas).
 
Verbifraas täidab [[lause]]s sama rolli, mis tegusõna. Seega annab verbifraas lauses edasi tegevust, ningja on lauseslause [[grammatiline struktuur|grammatilise]] ja [[semantiline struktuur|semantilise struktuuri]] kese.
 
Verbifraasi tähistamisel on [[keeleteadus]]es tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP (''verb phrase'').
 
 
== Verbifraasi põhisõna vorm ==
Verbifraasi põhisõna järgi jaotatakse verbifraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on finiitne ehk verbi [[pöördeline vorm]], näiteks: "Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''." Infiniitfraasi põhisõnaks on infiniitne ehk [[käändeline verbivorm]], näiteks "Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''."
 
1. Finiitfraas on selline verbifraas, mille põhisõnaks on [[finiitne]] ehk verbi [[pöördeline vorm]].
 
Näiteks: ''Poiss '''sööb saia'''. Isa '''kuulab raadiot'''.''
 
2. Infiniitfraasi põhisõnaks on [[infiniitne]] ehk [[käändeline verbivorm]].
 
Näiteks: ''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
 
 
== Verbifraasi laiendid ==
 
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi laiendid[[laiend]]id sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
 
[[Seotud laiend]]id sõltub verbist nii sisult kui vormilt, ta väljendab sündmuse osalisi, näiteks lauses "Mari '''kohtus emaga'''" on "emaga" seotud laiend.
Semantilisest aspektist vaadates väljendab verbifraas lauses tegevust, seisundit või [[protsess]]i. Verbi tähendusest sõltub ka laiendite olemasolu ja [[tähendus]]. Verbifraasi laiendid sõltuvad fraasi põhjast erinevalt ja neil on erinev funktsioon.
 
• [[Seotud laiendid]] sõltuvad nii sisult kui vormilt verbist, nad väljendavad sündmuse osalisi.
 
Näiteks: ''Mari '''kohtus emaga''''' (''emaga'' on seotud laiend)
 
• [[Vabad laiendid]] sõltuvad põhjast minimaalselt, nad väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid.
 
Näiteks: '''''Rääkisin toas emaga.''''' (''toas'' on vaba laiend)
 
 
Tüüpilised verbifraasid on näiteks:
 
jookseb
 
lõi palli
 
on ilus
 
elab väikeses külas
 
andis õpiku Marile
 
elab ema juures
 
[[VabadVaba laiendidlaiend]]id sõltuvadsõltub põhjast minimaalselt, nadta väljendavadväljendab sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses "'''Rääkisin toas emaga."''' on "toas" vaba laiend.
 
Tüüpilised verbifraasid on näiteks ''jookseb, lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures''.
 
== Eesti verbifraasi omadused ==
 
Näiteks:Eesti ''verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada, näiteks lauses "Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla''." Verbifraasivõib verbifraasi "kukkus ''kõrgelt kaljult alla'' võib" asendada samaväärsega, näiteks ''"puhkes nutma''".
 
Verbifraas tekib rektsiooni tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi, näiteks "ostis raamatu" (mille?), "luges raamatut" (mida?), "räägin sinust" (kellest?), "tutvun sinuga" (kellega?), "ema ja tütar räägivad ilmast" (millest?).
• Eesti verbifraasid on asendatavad, s.t verbifraase on võimalik vastastikku asendada.
Näiteks: ''Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla''. Verbifraasi kukkus ''kõrgelt kaljult alla'' võib asendada samaväärsega, näiteks ''puhkes nutma''.
 
 
• Verbifraas tekib [[rektsioon]]i tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne ja vastupidi.
Näiteks:
''ostis raamatu'' (mille?)
''luges raamatut''(mida?)
''räägin sinust'' (kellest?)
''tutvun sinuga'' (kellega?)
''ema ja tütar räägivad ilmast'' (millest?)
 
 
• Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''postiljon toob iga päev värske ajalehe'', ''iga päev toob postiljon värske ajalehe''.
 
 
• Verbifraasi on võimalik [[üldlaiend]]iga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd ''Kersti jõudis tööle'', ''Kersti jõudis ilmselt tööle''.
 
 
Verbifraas ei liigu lauses tervikuna, vrd ''"postiljon toob iga päev värske ajalehe''", ''"iga päev toob postiljon värske ajalehe''".
 
Verbifraasi on võimaliksaab [[üldlaiend]]iga (nt loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd ''"Kersti jõudis tööle''", ''"Kersti jõudis ilmselt tööle''".
== Vaata ka ==
*[[fraas]]
*[[nimisõnafraas]]
*[[omadussõnafraas]]
*[[määrsõnafraas]]
*[[kaassõnafraas]]
*[[hulgasõnafraas]]
*[[verb]]
 
== Välislingid ==
27 007

muudatust