Sõnajärg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sõnajärg''' on [[sõna]]de ja [[fraas]]ide järjekord [[lause]]s, üks [[süntaktiliste funktsioonide]] väljendamise vahendeid.

Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline.

 

Keeled erinevad selle poolest, kui kindlad nende sõnajärjed on. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta. Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem. Sellist sõnajärge kutsutakse [[põhisõnajärjeks]]. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma: [[SVO]]-keeled, [[SOV]]-keeled ja [[VSO]]-keeled (S tähendab subjekti ehk alust, V öeldisverbi ja O objekti ehk sihitist).

Kui võtta näiteks lause: "Teele küpsetab kooki." moodustatakse see järgmiselt:

*[[SVO-keeled]]: ''Teele küpsetab kooki.''

*[[SOV-keeled]]: ''Teele kooki küpsetab.''

Info järjestamiseks on olemas universaalne viis, mida kasutavad kõik maailma keeled. See viis nõuab, et lause ehitatakse üles nii, et kõigepealt tuleb teate lähtepunkt, mis on kuidagi seotud eelneva vestlusega, ja sellele järgneb uus informatsioon. Teate lähtepunkti kutsutakse teemaks ja uut informatsiooni reemaks.

 

Näited:

* ''Tiiu ootas sõbrannalt iga päev teadet.''

* ''Sõbrannalt ootas Tiiu iga päev teadet.''

* ''Iga päev ootas Tiiu sõbrannalt teadet.''

[[Kategooria:Keeleteadus]]