Kõrrelised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: mk:Треви, simple:Poaceae |
morfoloogiat |
||
18. rida:
== Üldiseloomustus ==
Kõrrelised on [[rohttaim]]ed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised [[vars|varred]], mis paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada [[lehetupp]]e, mis ümbritseb kõrt, ja [[lehelaba]]. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev [[keeleke]] (näiteks [[päideroog]]) või karvaring (näiteks [[pilliroog]]). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatud kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.
Kõrrelised on [[rohttaim]]ed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised [[vars|varred]]. Nende [[õied]] on enamasti [[hüpogüünne|hüpogüünsed]] ning ilmetud; [[tuultolmleja]]d. Viljaks enamasti teris. ▼
Kõrreliste [[õisik]] on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse [[pähik]]uteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20<ref name="Poaceae"> Leht, M. (toim.) (2007). ''Eesti taimede määraja''. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 336</ref>), millest botaaniliselt saab eristada [[tähk]]i, [[pööristähk]]i ja [[pööris]]t, esineb ka siirdetüüpe.
Pähiku alusel paiknevad [[lible]]d, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3<ref name="Poaceae" />. Kõrreliste õit ümbritsevad [[sõkal|sõklad]], kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja [[ohe]]. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka niinimetatud anduri, mis on vastava stuktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.
▲
Kõrrelised on välisehituselt sarnased [[lõikheinalised|lõikheinalistega]].
34. rida ⟶ 40. rida:
*''[[Pooideae]]''
*''[[Stipoideae]]''
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Kõrrelised| ]]
| |||