Umbisikuline tegumood: erinevus redaktsioonide vahel

*Umbisikuline tegumood näitab, et tegijaks on keegi tundmatu tegija, niinimetatud umbisik, kes jääb [[lause]]s väljendamata, näiteks ''Teises toas lauldi''. Tegija ei pea olema tingimata elus, näiteks ''Kirstus lamatakse''.

*Teistes keeltes on tuntuim tegumoevastandus '''aktiiv: passiiv'''. Laused, milles tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina, on '''aktiivilaused'''. Laused, kus antud vastavus puudub, on '''passiivilaused'''.

*Süntaktilise tegumoena käsitletakse grammatilise [[subjekt]]i ja tegevussubjekti vahekorda.

*Eesti keelele on omane subjektita passiiv, näiteks ''Ta kuulutati (politsei poolt) tagaotsitavaks''. Sel juhul jääb tegevussubjekt lausest välja.

**'''Subjektilise passiivi''' korral nihkub grammatilise subjekti positsiooni tegevusobjekt, samal ajal kui tegevussubjekt jääb lausest välja, näiteks ''Patsiendid said (arsti käest) noomida''.

**Eesti keeles on levinud ka '''seisundipassiiv''', näiteks ''Ta on üllatatud''. Sellise lause korral pole grammatiline subjekt enam tegevusobjekt, vaid tegevussubjekt. Selline lause ei erine muudest seisundilausetest, näiteks ''Ta on vihane''.

*Umbisikulise tegumoe tunnusel esineb seitse kuju: ''-takse'', ''-dakse'', ''-akse'', ''-t'', ''-d'', ''-ta'', ''-da'', nt ''ela/takse'', ''laul/dakse'', ''süü/akse'', ''ela/t/i'', ''laul/d/i'', ''laul/da/vat''.

*Umbisikuline tegumood võib avalduda ka liidete variantides ''-tud'' ja ''-dud'', milles väljenduvad koos umbisiku, [[minevik]]u ja [[kesksõna]] tähendus, nt ''ela/tud'', ''laul/dud''.

**Morfeemivariandid ''-takse'', ''-dakse'' ja ''-akse'' esinevad ainult [[kindel kõneviis|kindla kõneviisi]] oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust, nt ''ela/takse'', ''laul/dakse'', ''süü/akse''.

**Kujud ''-t'' ja ''-d'' esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus ''-i'', nt ''ela/t/i'', ''laul/d/i''.

**Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi ''-ta'' ja ''-da'', nt ''ela/ta/vat'', ''laul/da/vat'', ''ela/ta/ks'', ''laul/da/ks'', ''ela/ta/gu'', ''laul/da/gu'', ''ei ela/ta'', ''ei laul/da''.

**''-t'' ja ''-d'' variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt ''-takse'', ''-t'', ''-ta'' ning liide ''-tud'', teiselt poolt ''-dakse'', ''-d'', ''-da'' ning formatiiv ''-dud'', nt ''elama: ela/takse'', ''ela/t/i'', ''ela/ta/vat'', ''ela/tud''; ''laul/ma: laul/dakse'', ''laul/d/i'', ''laul/da/vat'', ''laul/dud''.

**Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga ''-akse'' kaasnevad ülejäänud vormides ''-d'' tunnusevariandid: ''-akse'', ''-d'', ''-da'' ja liited ''-dud'', nt ''sööma: süü/akse'', ''söö/d/i'', ''söö/da/vat'', ''söö/dud''. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist.