Määrus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ma ei usalda seda nummerdust |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib keeleteaduse mõistest; siseriikliku õigusakti liigi kohta vaata artiklit [[Määrus (õigusteadus)]]; Euroopa Ühenduse õigusakti liigi kohta vaata artiklit [[Määrus (Euroopa)]]}}
{{toimeta}}
'''Määrus''' ehk '''adverbiaal''' on [[lauseliige]], mis on [[tegusõna]], [[omadussõna]]
Määrusel puudub selge süntaktiline funktsioon ja jääkliikmena peetakse teda lauseliikmeks vaid tinglikult.
9. rida ⟶ 8. rida:
==Eesti keel==
Määrusena esineb
*[[määrsõna]] või [[määrsõnafraas]], nt ''Poiss leidis '''üllatuslikult''', et ta võib minna '''ükskõik kuhu'''''.
*[[nimisõna]] või [[nimisõnafraas]] kõigis käänetes, nt ''Mõlemad lapsed elasid '''väikeses toas'''.''
*[[omadussõna]] või [[omadussõnafraas]] [[olev]]as ja [[saav]]as käändes, nt ''Tuba läks õhtul '''pimedamaks'''.''
*[[hulgasõna]]fraas, nt ''Uksele koputati '''kolm korda'''.''
*[[kaassõna]] või [[kaassõnafraas]], nt ''Otsustasin ['''pärast lõunat'''] ['''Jüri juurde'''] sõita.''
*[[lauselühend]], nt ''Lapsed läksid '''rattaga sõitma'''.''
*[[kõrvallause]], nt '''''Kui Arno isaga koolimajja jõudis''', olid tunnid juba alanud.''
Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.
44. rida ⟶ 22. rida:
===Määruse liigid===
'''Substantaalsed määrused'''
[[Valdajamäärus]] ehk habitiivadverbiaal märgib enamasti elusolendit, kelle valdusesse või mõjupiirkonda miski kuulub, sealt lähtub või sinna suundub. Valdajamäärus jaguneb latiivseks ja lokatiivseks.
[[Tegijamäärus]] ehk agentadverbiaal on oblikatiivkäändes [[tegevussubjekt]], millele puudub habitiivne lisatähendus.
[[Vahendimäärus]] ehk instrumentaaladverbiaal väljendab tegevuse vahendit.
[[Kaasnemismäärus]] ehk komitatiivadverbiaal näitab olendit, eset või nähtust, mis tegevusega kaasneb.
[[Sõltuvusmäärus]] ehk rektsiooniadverbiaal kuulub substantsiaalsete määruste jääkklassi ning ühendab enda alla verbi või muu predikaatsõna ülejäänud rektsioonilised laiendid. Selle määruse tähendusliigid on ähmaste piirjoontega ning tähendust ei näite mitte vorm vaid pigem põhi.
'''Ruumilisi ja muid karakteristikuid väljendavad määrused'''
[[Kohamäärus]] ehk lokaaladverbiaal väljendab kohta ja vastab küsimustele ''kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?''. Kohamäärustena esinevad [[kohamäärsõna]]d, [[substantiiv]]id sise- ja väliskohakäänetes, rajavas käändes või koos kaassõnadega, ''ma,- mas'',- või ''mast''-vorm.
Kohamäärus jaguneb omakorda liikideks:
*[[Latiivne määrus]] ehk sihtkohamäärus
*[[Lokatiivne määrus]] ehk asukohamäärus
*[[Separatiivne määrus]] ehk lähtekohamäärus
*[[Terminatiivne määrus]] ehk piiri märkiv määrus
*[[Prolatiivne määrus]] ehk liikumise teed märkiv määrus
[[Ajamäärus]] ehk temporaaladverbiaal märgib sündmuste ajalisi parameetreid. Vastab küsimusele ''millal? kui kaua? mis ajast peale? mis ajani? kui tihti? mitu korda?'' Esineb tavaliselt vaba [[laiend]]ina ega allu suhtereeglitele.
'''Ajamäärused jagunevad järgmiselt:'''
* ajastavad ajamäärused
**[[toimumisaega näitav määrus]]
**[[ajapiiri näitav määrus]]
* kvantifitseerivad määrused:
**[[kestust näitav määrus]]
**[[korduvust näitav määrus]]
* [[hulgamäärus]] ehk kvantumimäärus näitab hulka, mõõtu või määra. Vastab küsimustele ''kui palju? kuivõrd? mil määral? mitu korda? mitme kordselt? kui mitu? mitmekesi? mitme kaupa?''
* [[viisimäärus]] iseloomustab tegevust, protsessi või seisundit kvalitatiivsete tunnuste kaudu. Vastab küsimustele ''kuidas? mil viisil? mismoodi?''
* [[seisundimäärus]] väljendab sotsiaalset, psüühilist, füüsilist vms seisundit. Vastab küsimustele ''kuidas? mis seisundis? mis asendis? mis seisundisse? mis asendisse?''. Sageli on seisundimäärus verbiga nii tihedas sisulises seoses, et eraldi küsimust ei saagi küsida. '''Siia tuleb panna näide.'''
'''Kausaalsed (situatiivsed) määrused'''
[[Põhjusmäärus]] ehk kausaaladverbiaal väljendab situatsiooni põhjust. Vastab küsimustele ''miks? mispärast? mis põhjusel?''
[[Tingimusmäärus]] ehk konditsionaaladverbiaal näitab situatsiooni esinemise tingimust. Vastab küsimusele ''mis tingimusel? mis puhul? millisel juhul?'' Tingimusmäärus esineb [[adessiiv]]is, [[komitatiiv]]is või koos kaassõnadega ''puhul, korral''.
[[Mööndusmäärus]] ehk kontsessiivadverbiaal osutab takistustele, millest hoolimata sündmused toimuvad. Vastab küsimusele ''millele vaatamata? millest olenemata?''
[[Otstarbemäärus]] ehk finaaladverbiaal väljendab situatsiooni otstarvet. Vastab küsimusele ''milleks? misjaoks?''.
Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka [[alus]], [[sihitis]] ja [[öeldistäide]]. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis või öeldistäide, teisel juhul määrus.
Näited:
*'''''Pea''' (alus) valutab. '''Peas''' (määrus) kumiseb.''
*''Mati kutsub ''''''koera'''''' (sihitis). ''''''Koera tõttu'''''' (määrus) jäime hiljaks.''
Määrused võivad olla kas seotud või vabad [[verbilaiend]]id. Tavaliselt on substantsiaalsed määrused seotud ja situatiivsed vabad. Vahepealses rühmas on situatsiooni ruumilisi, ajalisi, kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tegureid väljendavad määrused.
== Vaata ka ==
156. rida ⟶ 83. rida:
== Välislingid ==
[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Süntaks]]
| |||