Vesikirbulised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
taksonoomia
toim
24. rida:
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Vesikirbulised''' ehk '''kladotseerid''' (''Cladocera'') on väikesed [[alamvähid]]. Vesikirbulisedlõpusjalgsed|lõpusjalgsete on jagatud 4 alamseltsi, 11 sugukonda, 80 perekonda jaklassist. neidVesikirbulisi on ühtekokku umbes 400 [[liik (bioloogia)|liiki]]. Vesikirbuliste sagedasim esindaja on [[vesikirp]] (''Daphnia''). Vesikirpu kasutatakse sageli vees olevate kemikaalide toksilisuse testimiseks ning on seetõttu kõige uurituim liik vesikirbuliste seltsis.
 
Vesikirbuliste sagedasimad esindajad on perekonnast [[vesikirp]] (''Daphnia''). Vesikirpu kasutatakse sageli vees olevate kemikaalide toksilisuse testimiseks ning on seetõttu kõige uurituim liik vesikirbuliste seltsis.
Vesikirbulistel on nagu ka teistel vähkidel peas kaks paari tundlaid, millest esimesed on väikesed, teised aga suured ja kaheharulised ning lükkavad vähi keha ujumisel edasi. Vees on vesikirbuliste liikumine neile ainulaadselt hüppeline, millest ka nimetus - vesikirp. Pea alumisel küljel paikneb suu, mida ümbritseb eest ülahuul, tagant alalõuad ning külgedelt ülalõuad.
 
Vesikirbulistel on nagu ka teistel vähkidel peas kaks paari [[tundlaid|tundlaid]], millest esimesed on väikesed, teised aga suured ja kaheharulised ning lükkavad vähi keha ujumisel edasi. Vees on vesikirbuliste liikumine neile ainulaadselt hüppeline, millest ka nimetus - vesikirp. Pea alumisel küljel paikneb suu, mida ümbritseb eest ülahuul, tagant alalõuad ning külgedelt ülalõuad.
Vesikirbud võivad olla kas punakad või pruunid. Nende värvus on tingitud kehas paiknevatest värvilistest rasvakerakestest, mis vähendavad looma erikaalu ning aitavad seetõttu vees paremini hõljuda.
 
Vesikirbud võivad olla kas punakad või pruunid. Nende värvus on tingitud kehas paiknevatest värvilistest rasvakerakestest, mis vähendavad looma erikaalu[[erikaal]]u ning aitavad seetõttu vees paremini hõljuda.
 
== Sigimine ==
Vesikirbulised on [[lahksugulised]]: on olemas nii isased kui emased loomad. Kui elutingimused on vesikirbulistele veekogus soodsad, leidub seal ainult emaseid loomi, kes munevad viljastamata mune. Sellist paljunemisviisi, kus ei osale isane loom, nimetatakse partenogeneesiks - [[neitsisigimine|neitsisigimiseks]].
 
Emane vesikirp paigutab munetud munad oma seljal asuvasse haudetaskusse, kus juba kolme-nelja päeva pärast arenevad noored vesikirbud. Heades elutingimustes on ka munadest koorunud loomad kõik emased, kes saavad 8-10 päeva pärast suguküpseks. Tavaliselt toimub järglaste sünnil ka emaslooma [[kestuminekestamine]].
 
Munadest koorunud loomad arenevad täiskasvanuks vahepealsete kestumistegakestamistega nagu kõik vähid - heidavad aegajaltaeg-ajalt ära kitsaks jäänud kesta ja kasvatavad uue.
 
== Taksonoomia==
Vesikirbulised on jagatud 4 alamseltsi, 11 sugukonda, 80 perekonda. Siin on toodud üks võimalik vesikirbuliste süstemaatika:
 
Selts '''Cladocera''' <small>Latreille, 1829</small>
*Alamselts Anomopoda