Äravool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
P Tühistati 90.191.132.137 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Siim
parandus, täps ja liigend
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
'''Äravool''' on [[vesi|vee]] kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab [[valgla]]lt veekogusse ([[jõgi|jõkke]], [[järv]]e, [[meri|merre]]).
 
Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised ([[sademed]] ja [[aurumine]]), füüsikalis-geograafilised ([[valgla]] suurus, [[pinnamood]], [[mullastik]], [[geoloogiline ehitus]], [[taimkate]] ning järved ja [[veehoidla]]d), inimetegevus ja kliima muutumine.<ref>Горошков И.Ф. ''Гидрологические расчеты''. Л., Гидрометеоиздат, 1979.</ref>
 
Äravoolu saab avaldada [[äravoolumaht|äravoolumahuna]], [[vooluhulk|vooluhulgana]], [[äravoolukiht|äravoolukihina]] või [[äravoolumoodul]]ina.
 
Kõige suurem äravool maailmas on [[Amazonas]]es, [[Eesti]]s on kõige veerohkem [[Narva jõgi]].
 
== Äravoolu karakteristikud ==
Üldiselt nimetatakse '''äravooluks''' vee voolamist mööda maapinda. See võib olla kas pindmine (sademete äravool) või maasisene (äravool läbi pinnase).
 
Äravoolu saab avaldada [[äravoolumaht|äravoolumahuna]], [[vooluhulk|vooluhulgana]], [[äravoolukiht|äravoolukihina]] või [[äravoolumoodul]]ina.
 
== Äravoolu komponendid ==
Üldiselt nimetatakse '''äravooluks''' vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib olla kasvastavalt [[pindmine äravool|pindmine]] (sademete äravool), või [[maasisene (äravool|maasisene]] läbiehk pinnase)vaheäravool või [[põhjavee äravool]].
 
==Viited==
16. rida ⟶ 19. rida:
*[[Äravoolukiht]]
*[[Äravoolumaht]]
*[[Vaheäravool]]
 
{{geo-toim}}