Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Vana-Liivimaa''' all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il ning hõlmas üldjoontes tänased [[Eesti]] ja [[Läti]] alad. Hilisem [[Liivimaa]] ([[läti keel|läti]] ''Vidzeme'') moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena [[Kuramaa]] (Vana-Liivimaa lääneosa) ja [[Eestimaa]] (algselt [[Taani]]le kuuluv hertsogkond).
Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui [[saksa]] ristisõdijad [[piiskop Albert]]i juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik [[balti hõimud]] ([[lätlased]]-[[leedulased]]-[[kuralased]]) peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. [[13. sajand]]i keskpaigast kuni [[1346]]. aastani eksisteeris 6 sellist ala: [[Taani]]le kuuluv [[Eestimaa hertsogkond]], [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu|Liivimaa haru]] valdused, [[Riia peapiiskopkond]] ning 3 piiskopkonda: [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu]]. Pärast [[1346]]. aastat liideti Taani valdused orduvaldustega.
| |||