Indigirka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Indigirkarivermap.png|thumb|Indigirka valgla]]
'''Indigirka''' ([[vene keel|vene]] ''Индигирка'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Индигир'') on jõgi [[Venemaa]]l [[Jakuutia]]s.
Indigirka saab alguse 900 m kõrgusel [[Oimjakoni kiltmaa]]lt, voolab läbi [[Tšerski mäestik]]u, möödub läänest [[Moma ahelik]]ust ja suubub [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi merre]] [[Kolõma laht]]e.
Indigirka pikkus on 1726 km, laius kuni 20 km, [[valgla]] 360 000 km², [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] 1850 m³/s. Jõgi on laevatatav kuni [[Moma]] jõe suudmeni, aga oktoobrist kuni mai-juunini on ta jääs.
Indigirka moodustab suudmes suure [[delta]]. Sada kilomeetrit enne merd hargneb jõgi kaheks: vasakpoolseks Venemaa suudmeharuks (nimi tuleb sellest, et see on kõige lähemal Venemaa Euroopa-osale) ja parempoolseks Keskmiseks haruks. Allavoolu eraldub viimasest paremale Kolõma haru (nimi tuleb sellest, et jääb [[Kolõma]] jõe poole). Suudme läheduses tuleb harusid veelgi juurde. Kokku on deltas 7 madalat saart, mis on 2–12 km pikad ja 1–4 km laiad.
Vasakpoolse jõeharu järgi on saanud nime selle kaldal olev Russkoje Ustje küla, mis on tuntud omapärase kultuuri poolest. Seal on vene kolonistid juba üle saja aasta elanud.
Indigirka jõgikonnas asub [[Oimjakon]], kus on mõõdetud kõige madalam temperatuur põhjapoolkeral.
[[1892]]–[[1894]] uuris piirkonda parun [[Eduard von Toll]], kes geoloogiliste uurimustööde käigus läbis Indigirka basseinis 1 aasta ja 2 päeva pikkuse ekspeditsiooni käigus 25 tuhat km, sellest 4200 km mööda jõgesid.
Indigirka basseinis on avastatud [[kuld]]a.
[[Kategooria:Indigirka jõgikond]]
| |||