'''Dovrefjell''' on [[mäeahelik]] [[Norra]] keskosas, mis moodustab looduslikku piiri [[Ida-Norra]] ja [[Trøndelag]]i vahel [[Trondheim]]i ümber. Selle tõttu on siin tugev liikumine ajaloo perioodi jooksul ja isegi võib-olla enne. Mitu mäeõnnesid oli loodud keskajal Trondheimisse liikuvate palverändajate jaoks. Piirkonna põhjaosas on isegi leepra koloonia varemed.
[[Pilt:Dovrefjell.jpg|thumb|Fokstumyra ja Dovrefjelli ahelik]]
Peamine põhja-lõuna-põhjasuunaline maantee ([[E6]]) ja raudtee [[Dovrebanen]] Norras kulgevad Dovrefjelli peal. Maantee kasutatakse kogu aasta jooksul, aga suletatakse mõnikord suletatakse lühikeseks perioodiks keerulisekeeruliste ilmaoluilmaolude tõttu.
KuiKuna see on paljude harvadeharuldaste taimede ja loomade jaoks elupaik, siis oliloodi siinseal loodud[[1911]]. rahvuspark aastastaastal [[1911rahvuspark]], kui mõned taimed oliolid võetud kaitse alla. Kui aastal [[1921]] oli rajatud raudtee Oslost Trondheimini, siis oli üks soo kaitstud. Aastal [[1974]] oli mäeaheliku osadest loodud rahvuspark, mis oli laiendatud aastal [[2002]]. Rondanega koos on see Norras ja Euroopas viimane Beringia päritoluga põhjapõtrade kari. Dovrefjellis on ka muskusveiste kari, mis oli importitud Ida-Gröönimaast aastal [[1932]].
Dovrefjelli territoorium on peaegu täiesti kaitstud kahe rahvusparkide poolt:
