Surusääsklased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Surusääsklased''' ehk '''hironomiidid''' (''Chironomidae'') on suur [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[sääselised|sääselisi]], kuskeda praeguseks on teada üle 3500 liigi.

Surusääsed on enamasti küllalt väikesed, kehapikkusegakehapikkus alla ühe sentimeetri. Väliselt meenutavad surusääsed [[pistesääsklased|pistesääsklasi]], kuid nad ei toitu [[valmik]]una kunagi. Isaste surusääskede tundlad on sulgjad, eesjalad on tugevasti pikenenud ja neid kasutatakse kompimisel tundlate asemel. Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad loomadputukad endale partneri.

Üsna varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid, üksikute liikide vastsed on rööveluviisiga, nad ründavad väikeseid usse ja teisi vastseid.

Surusääsklaste vastsed on hästi tuntud [[akvaarium]]ipidajate hulgas. Neid sageli erepunaseid, aga ka hallikaid või rohekaid vastseid kasutatakse akvaariumikalade toiduna. Ka looduslikes veekogudes on nad kalade tähtis toiduobjekt.

Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva [[hemoglobiin]]i sarnane aine.