Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
=== Partisaniliikumine ===
[[3. november]] 1942 loodi NSV Liidus [[
1944. a. kevadtalvel komplekteeriti Eesti Partisaniliikumise Staabi reservis olnud partisanidest ja Leningradi oblastis võidelnud partisanibrigaadide võitlejatest:
*[[1. partisanibrigaad]] ülem A. Filippov, [[Heinrich Tammemets]] (surn. 6. märts 1944 Mäurasaare, [[Muraka raba]])
*[[2. partisanibrigaad]] ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
*[[3. partisanibrigaad]] ülem Ivanov
Eestis tegutenud partisanisalga juhte: [[Eduard Aartee]], J. Vjaltsev, [[Paul Raag]], [[Aleksander Turro]], A. Stepanov, P. Kuragin, [[Leonid Mäting]], [[Ilmar Jürisson]], A. Ivanov, V. Vennikov.<ref>''"30. aastat Eesti partisanibrigaadide lahinguretkedest"'', Kalender 1974, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk.51-63 </ref>
===Nõukogude partisaniliikumise läbikukkumise põhjused ===
* {{kas|14. juulil 1941 sooritas üks punaarmee lennuk hädamaandumise. Lennukis oli Looderinde poliitvalitsuse ülema brigaadikomissar Rjabtševi ettekanne [[Lev Mehlis]]e nimele. Ettekandes teatati partisanisalkade arvukus, organisatsioon, tegevuspiirkonnad, ülesanded, relvastus ja kaaderkoosseis Looderindel. Dokument oli šifreerimata}}
|