Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida:
 
=== Partisaniliikumine ===
[[3. november]] 1942 loodi NSV Liidus [[EestimaaEesti Partisaniliikumise Staap]] (''Эстонский штаб партизанского движения''), mille juhiks oli EKP KK sekretär [[Nikolai Karotamm]]. Eesti territooriumile saadeti partisanisalgad ''EKP KK volinike'' J. Kalu, O. Salli, T. Talvi ja J. Jürissoni juhtimisel <ref>(Выдержки из издания 1985 г. "ВОВ 1941-1945"). http://kz44.narod.ru/1_est.htm </ref>.
1944. a. kevadtalvel komplekteeriti Eesti Partisaniliikumise Staabi reservis olnud partisanidest ja Leningradi oblastis võidelnud partisanibrigaadide võitlejatest:
*[[1. partisanibrigaad]] ülem A. Filippov, [[Heinrich Tammemets]] (surn. 6. märts 1944 Mäurasaare, [[Muraka raba]])
*[[2. partisanibrigaad]] ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
*[[3. partisanibrigaad]] ülem Ivanov
Eestis tegutenud partisanisalga juhte: [[Eduard Aartee]], J. Vjaltsev, [[Paul Raag]], [[Aleksander Turro]], A. Stepanov, P. Kuragin, [[Leonid Mäting]], [[Ilmar Jürisson]], A. Ivanov, V. Vennikov.<ref>''"30. aastat Eesti partisanibrigaadide lahinguretkedest"'', Kalender 1974, Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk.51-63 </ref>
 
===Nõukogude partisaniliikumise läbikukkumise põhjused ===
* {{kas|14. juulil 1941 sooritas üks punaarmee lennuk hädamaandumise. Lennukis oli Looderinde poliitvalitsuse ülema brigaadikomissar Rjabtševi ettekanne [[Lev Mehlis]]e nimele. Ettekandes teatati partisanisalkade arvukus, organisatsioon, tegevuspiirkonnad, ülesanded, relvastus ja kaaderkoosseis Looderindel. Dokument oli šifreerimata}}