Vigala kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+välislink
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Vigala kihelkond''' (saksapäraselt ''Fickel'', ladinapäraselt ''Figalensia'') on [[Eesti]] ajalooline [[kihelkond]] ajaloolisel [[Läänemaa]]l.
 
[[13. sajand]]i alguseni moodustasid ühtse [[Läänemaa]]sse kuuluva muinaskihelkonna (nimi teadmata, vt [[Konuvere maalinn]]) hilisemad Vigala, [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ja [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnad]]. Vaid Hilisema Vigala kihelkonna [[Avaste]] piirkond võis kuuluda [[Soontagana]] kihelkonda.
 
Vigala [[kirikukihelkond]] moodustati tõenäoliselt juba 13. sajandi 30ndatel-40ndatel30ndatel–40ndatel aastatel. Kiriku ([[Vigala Maarja kirik]]) kohta on andmeid 1339. aastast, sellest ajast loeb oma sündi ka [[Eesti Evangeelne Literlik Kirik|EELK]] Vigala kogudus.
 
13. sajandil läänistati piirkond [[Uexküllid]]ele. Rajati kaks vasallilinnust - [[Velise vasallilinnus]], [[Kivi-Vigala vasallilinnus]]. Hiljem, 18. sajandil kujunes Uexküllide suguvõsa peamõisaks [[Vana-Vigala mõis]].
 
Vigala kihelkond on olnud läbi aegade suhteliselt tiheda asustusega, eriti suuremate jõgede kaldaalad. 1710. aastal elas kihelkonnas 3180. inimest. Samal aastal algas kihelkonnas laastav katkulaine. 1712. aastal elas kihelkonnas vaid 354. inimest. Tühjasid talusid oli 264 ja asustatud oli vaid 80 majapidamist.Seejärel saabus kihelkonda palju uusasunikke Lõuna-Eestist (peamiselt [[Tartumaa]]lt). Elanike arv hakkas seejärel kiiresti kasvama. 1858. aastal elas kihelkonnas üle 8800 inimese (võrdluseks tänapäeval elab kihelkonna alal alla 2000 inimese).
19. rida ⟶ 20. rida:
== Vigala kihelkonnas 19. sajandini eksisteerinud mõisad ==
 
*[[Hallivere mõis]] (''Hallifer'') - 15-17.–17. sajandil eksisteerinud mõis [[Vana-Vigala]] ja [[Paljasmaa]] piirkonnas.
*[[Jädivere mõis]] (''Jeddefer'')
*[[Kivi-Vigala mõis]] (''Stein-Fickel'', vt ka [[Kivi-Vigala vasallilinnus]])
*[[Konuvere mõis]] (''Konofer'') – Vigala kihelkonda ulatusid mõisa lõunapoolsed metsad. Kuni [[1711-1712.–1712. aasta katk]]uni olid need piirkonnad ka asustatud.
*[[Nõlva mõis]] (''Nelva'')
*[[Palase mõis]] (''Pallas'')
*[[Päärdu mõis]] (''Kosch'')
*[[Rumba mõis]] (''Rumba'') – ulatusid mõningad idapoolsed valdused Vigala kihelkonda.
*[[Vaguja]] mõis (''Wackehowe'') - 15. sajandil eksisteerinud väikemõis
*[[Vana-Vigala mõis]] (''Alt-Fickel'', kuni 18. sajandini ''Sikenkos'')
*[[Velise mõis]] (''Felx'')
43. rida ⟶ 44. rida:
 
== Vaata ka ==
*[[Eesti kihelkondade loend]]
 
==Välislingid==