Hallrebane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KS~etwiki (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Hallrebane''' (''Urocyon'') on [[koerlased|koerlaste]] [[perekond bioloogias(bioloogia)|perekond]], kuhu kuuluvad [['''tava-hallrebane]]''' (''Urocyon cinereoargenteus'') ja [['''ranna-hallrebane]]''' (''Urocyon littoralis'').
 
'''Välimuselt''' on hallrebased lähedased [[rebane (perekond)|rebastele]]. Nad on pisut lühemate [[kõrv]]ade ja [[koon]]uga. Nende keha ülaosa, pea ja saba on kaetud hallika kirmega, mis selgroo kohal jsa sabal läheb üle mustaks jutiks. Pea, kaela ja keha külg on roostekarva, kõht valge.
==Vaata ka==
 
*[[Rebane]]
Tava-hallrebane on suurem kui rannarebane. Tema [[tüvepikkus]] on 53–69 cm, [[saba]]pikkus 28–45 cm ja [[mass]] kuni 7 kg.
''Vajab täiendamist''
 
[[Category:kiskjalised]]
Hallrebaste '''leviala''' ulatub [[USA]] ja [[Kanada]] piirist kuni [[Panama]]ni. Nad elavad ainult seal, kus kasvab puid. Ranna-hallrebane elab mõnel [[Kalifornia]] saarel.
 
'''Eluviisilt''' ei sarnane nad väga rebase perekonna liikidele. Nad on ainsad koerlased, kes puu otsa ronivad. Selles on nad nii osavad, et neid puisrebasteks kutsutakse. Nad rüüstavad orava- ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest. Vahel nad puhkavad puu otsas. Sagedamini elavad nad siiski urgudes, kaljulõhedes, kivivaredes, koobastes ja langenud puude õõnsustes.
 
Hallrebaste '''toiduks''' on kõik elukad, kellest jõud üle käib, kuid ajuti on nende toidus ülekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad. Vahel varastavad nad tibusid.
 
Kevadel pärast 63-päevast kandeaega sünnitab emane kuni 7 mustakarvalist poega. Juba poolteise kuu pärast hakkavad nad tavalist toitu sööma ja hilissuvel või varasügisel alustavad iseseisvat elu. Vanemad aga jätkavad kooselu.
 
[[CategoryKategooria:kiskjalised]]