Gjerstadi vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
'''Gjerstadi vald''' on [[vald]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]is [[Risør]]i lähedal sisemaal [[Telemark]]i piiri ääres. Vald piirneb põhjas [[Nissedali vald|Nissedali]] ja [[Drangedali vald|Drangelandi vallaga]], idas [[Kragerø vald|Kragerø vallaga]], lõunas [[Risøri vald|Risøri vallaga]] ja edelas [[Vegårshei vald|Vegårshei vallaga]].
 
Valla pindala on 323 km²,sellest elanikemaapindala arv308 2504 (1km². oktooberSellega on ta Norra valdade seas 263. 2008)kohal.
 
Elanike arv 2496 (1. jaanuar 2009). [[Rahvastiku tihedus]] on 8 in/km².
 
Valla keskus on [[Gjerstad]].
11. rida ⟶ 13. rida:
 
Vald on keelekuju küsimuses neutraalne.
 
==Loodus==
Vallas on palju liustikutekkelisi maastikuelemente, sealhulgas U-kujuline org ja järved, sealhulgas mägijärved..
 
Suurem osa valla maastikust moodustavad järsud metsaga kaetud künkad, mis on kõige kõrgemad valla edelaosas. Kõrgeim punkt on [[Marishei]] (572 m üle merepinna). Teiste küngaste seas on [[Risfjell]], [[Brannstadfjellet]], [[Drivheia]], [[Morkheia]].
 
Iseloomulikud on kitsad järved. Keskne veekogu on [[Gjerstadvatnet]]i järv. Teised suuremad järved on [[Egdetjern]] sellest lääne pool ning [[Hundsvatn]] viimasest lõuna pool. Viimasest veel lõuna pool on [[Holmvatn]]. Gjerstadvatnetist lõuna poole sopistub Holtfjorden. Sellest ning [[E18]]-st läänes on [[Båsvatn]], [[Barbuvatnet]], [[Urdvatn]] ja [[Sevreisbukta]]. Holtfjordenist lõuna pool on [[Midvatnet]] [[Øya]] saarega ja [[Persbukt]]. Valla põhjaosas on [[Evjevatnet]], lääneosas [[Kleivvatn]].
 
Järvi ühendavad väikesed jõed ja ojad.
 
Valdavad on okasmetsad ja sood. Nõgudes on kuused, sooservadel on männid. Eriti madalamal on lehtpuid – jalakat, pärna ja tamme.
 
==Haldusajalugu==
39. rida ⟶ 52. rida:
* [[Rune Hagestrand]], ''Høyre'' (2007. aastast)
 
==LoodusRahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Vallas on palju liustikutekkelisi maastikuelemente, sealhulgas U-kujuline org ja järved, sealhulgas mägijärved..
Elanike arv on 1950ndatest saadik olnud üle 2500.
 
Aastatel 1994–2004 vähenes elanike arv 0,6% võrra.
Suurem osa valla maastikust moodustavad järsud metsaga kaetud künkad, mis on kõige kõrgemad valla edelaosas. Kõrgeim punkt on [[Marishei]] (572 m üle merepinna). Teiste küngaste seas on [[Risfjell]], [[Brannstadfjellet]], [[Drivheia]], [[Morkheia]].
 
2004. aastal oli vald elanike arvu poolest Norra valdade seas 298. kohal.
Iseloomulikud on kitsad järved. Keskne veekogu on [[Gjerstadvatnet]]i järv. Teised suuremad järved on [[Egdetjern]] sellest lääne pool ning [[Hundsvatn]] viimasest lõuna pool. Viimasest veel lõuna pool on [[Holmvatn]]. Gjerstadvatnetist lõuna poole sopistub Holtfjorden. Sellest ning [[E18]]-st läänes on [[Båsvatn]], [[Barbuvatnet]], [[Urdvatn]] ja [[Sevreisbukta]]. Holtfjordenist lõuna pool on [[Midvatnet]] [[Øya]] saarega ja [[Persbukt]]. Valla põhjaosas on [[Evjevatnet]], lääneosas [[Kleivvatn]].
 
*2004: 2513
Järvi ühendavad väikesed jõed ja ojad.
*2008: 2504 (1. oktoober)
 
*2009: 2496 (1. jaanuar)
Valdavad on okasmetsad ja sood. Nõgudes on kuused, sooservadel on männid. Eriti madalamal on lehtpuid – jalakat, pärna ja tamme.
 
==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
Elanike arv on 2504 (1. oktoober 2008). Elanike arv on 1950ndatest saadik olnud üle 2500. 1. jaanuaril 2009 oli elanike arv 2496.
 
===Asustus===
77. rida ⟶ 87. rida:
 
Koha nimi oli algselt '''Visedal'''.
 
==Kultuur==
[[Holmeni talu]] on Norra kodukäsitöö keskus.
 
300 m kaugusel Holmeni talust on paganlik kultusepaik [[Horga]], mille hävitas kuningas [[Olav Tryggvason]].
 
==Millenniumikoht==
97. rida ⟶ 112. rida:
*[[Gjerstadi kihelkond]]
*[[Egelandi metallurgiatehas]]
*[[Holmeni talu]]
 
==Välislingid==