Gjerstadi vald

Gjerstadi vald on vald Norras Agderi maakonnas Risøri lähedal sisemaal Telemargi maakonna piiri ääres. Vald piirneb põhjas Nissedali ja Drangelandi vallaga, idas Kragerø vallaga, kagus Risøri vallaga ja edelas Vegårshei vallaga.

Gjerstadi vald
norra Gjerstad kommune
Gjerstadi valla vapp
Pindala: 322 km² (2018)
Elanikke: 2421 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 7,5 in/km²
Keskus: Gjerstad

Valla pindala on 322 km², sellest maapindala 308 km².

Elanike arv 2496 (1. jaanuar 2009). Rahvastiku tihedus on 8 in/km².

Valla keskus on Gjerstad.

Vallanumber on 4211.

Vald on keelekuju küsimuses neutraalne.

Loodus

Holmeni talu ait

Vallas on palju liustikutekkelisi maastikuelemente, sealhulgas U-kujuline org ja järved, sealhulgas mägijärved.

Suurem osa valla maastikust moodustavad järsud metsaga kaetud künkad, mis on kõige kõrgemad valla edelaosas. Kõrgeim punkt on Marishei (572 m üle merepinna). Teiste küngaste seas on Risfjell, Brannstadfjellet, Drivheia, Morkheia.

Iseloomulikud on kitsad järved. Keskne veekogu on Gjerstadvatneti ehk Gjerstadvanneti järv. Teised suuremad järved on Egdetjern sellest lääne pool ning Hundsvatn viimasest lõuna pool. Viimasest veel lõuna pool on Holmvatn. Gjerstadvatnetist lõuna poole sopistub Holtefjorden ehk Holtfjorden. Sellest ning E18-st läänes on Båsvatn, Barbuvatnet, Urdvatn ja Sevreisbukta. Holtfjordenist lõuna pool on Midvatnet Øya saarega ja Persbukt. Valla põhjaosas on Evjevatnet, lääneosas Kleivvatn. Gjerstadi ja Vegårshei valla piiril on Vegårsvatnet.

Järvi ühendavad väikesed jõed ja ojad.

Valdavad on okasmetsad ja sood. Nõgudes on kuused, sooservadel on männid. Eriti madalamal on lehtpuid – jalakat, pärna ja tamme.

Brokelandsheias oli pegmatiidikarjäär. Østerholtis leidub apatiiti.

Haldusajalugu

Vald sai alguse kui formannskapsdistrikt Gjerstadi kihelkonna piires 1. jaanuaril 1838.

2019. aastani kuulus vald Aust-Agderi maakonda.

Poliitika

Gjerstadi vallas on võimul Høyre, Keskpartei, Kristliku Rahvapartei, Venstre ja Progressipartei koalitsioon (14 kohta). Opositsioonis on Tööpartei (7 kohta).

Vallavanem on Rune Hagestrand (Høyre), asevallavanem Kjell Trygve Grunnsvoll (Keskpartei).

Gjerstadi vallavanemad on olnud

• Anders O. Moe (1919–1922)
• G. M. Skomedal (1922–1928)
• Kristen Fløgstad (1928–1931)
• Isak K. Strat (1931–1934)
• Torkjell Imenes (1934–1937)
• Isak K. Strat (1937–1940)
• Olav Hegna, Tööpartei (1946–1947)
• Teodor Moen (1947–1955)
• Torje Vehus (1955–1967)
• Knut H. Ulltveit, Tööpartei (1967–1975)
• Arthur Løite, Tööpartei (1975–1979)
• Finn Birkedal, Kristlik Rahvaerakond (1979–1983)
• Knut H. Ulltveit, Tööpartei (1983–1991)
• Jan Olav Olsen, Høyre (1991–1999)
• Kjell Arild Haugen, Keskpartei (1999–2003)
• Odvar Voie Eikeland, Keskpartei (2003–2007)
• Rune Hagestrand, Høyre (2007. aastast)

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Elanike arv on 1950. aastatest saadik olnud üle 2500.

Aastatel 1994–2004 vähenes elanike arv 0,6% võrra.

2004. aastal oli vald elanike arvu poolest Norra valdade seas 298. kohal.

Elanike arv aastati:

• 2002 – 2486 (1. jaanuar)
• 2004 – 2513; 2541
• 2008 – 2504 (1. oktoober)
• 2009 – 2496 (1. jaanuar)

Asustus

Valla keskuse Gjerstadi kõrval on teine suurem asula Eikeland (Fianega kokku kasvanud). Peale selle on seal külad Ausland, Grytinggrend ja Sundebru ning üksiktalud. Elatakse ka majanduspiirkonnas Brokelandsheias.

Suurem osa asustusest paikneb Gjerstadvatneti järve ümber. Selle põhjakaldal on Gjerstad, mis on kirdest Auslandiga kokku kasvanud. Vana maantee ääres E18-st lääne pool on Sundebru ja Grytinggrend. E18-st ida pool maantee ääres on Fiane ja Eikeland, mis ulatub Midvatneti lõunakaldani.

Majandus

Suurem osa hõivest langeb väiketööstuse, teeninduse, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse alal. Tähtis on metsa kasutamine, on olemas puittoodete vabrik. Metsad ja palkide parvetamine on olnud oluline elatusallikas. Selleks ehitati palju tamme.

Varem töötas vallas Egelandi metallurgiatehas, mille jäänused on alles. Metallitööstuse traditsiooni jätkavad mehaanikatöökojad ja ketivabrik.

Vallas on majanduspiirkond Brokelandsheia.

Peamised põllumajanduspiirkonnad on Gjerstadvatneti ümber ning valla põhjaosas Trydali talus. Põllumajandus on olnud tähtis. Alles mõnikümmend aastat tagasi oli valla künklik põhjaosa viimase võimaluseni ära kasutatud.

Transport

Valda läbib maantee E18.

Vallas on ka Gjerstadi jaam Sørlandsbaneni ääres. On kavas luua ühendus Sørlandsbaneni ja Vestfoldbaneni vahel, ning siis rajatakse võib-olla Brokelandsheiasse raudteejaam ühenduse pidamiseks Aust-Agderi idapoolsete osadega.

Ajalugu

Asustus ulatub arheoloogiliste leidude järgi noorema kiviajani.

Koha nimi oli algselt Visedal.

Kultuur ja turism

Holmeni talu Trydali orus on Norra kodukäsitöö keskus.

300 m kaugusel Holmeni talust on paganlik kultusepaik Horga, mille hävitas kuningas Olav Tryggvason.

Anders Bakken müüb oma maale, akvarelle, joonistusi ja trolle.

Veekogude ääres ja metsas on tähistatud matkarajad.

Gjerstadi noaklubi korraldab iga-aastast noalaata, kus valitakse ka kõige ilusam nuga.

Kalaturistid saavad valla kalastusloaga püüda forelli, angerjat, ahvenat ja paaliat.

Millenniumikoht

Valla millenniumikoht on ala, kus paiknevad Almuestaua raamatukogu ja kogudusesaal, Gjerstadi kirik ja surnuaed.

Vallalill

Gjerstadi vallalill on harilik pihlakas.

Tuntud inimesi

• Niels Henrik Abel, matemaatik
• Magnhild Hagelia, poliitik
• Olav Bakken Hagelia, suusaorienteeruja
• Inger Haldis Løite, poliitik
• Terje Morka, suusahüppaja
• Bård Nylund, geiliikumise aktivist
• Jan Olav Olsen, poliitik
• Torbjørn Urfjell, poliitikategelane

Vaata ka

• Gjerstadi kihelkond
• Egelandi metallurgiatehas

Kirjandus

• K. P. Milne, I. C. Starmer. Extreme differentiation in the proterozoic Gjerstad-Morkeheia Complex of South Norway. – Contributions to Mineralogy and Petrology, Vol 79, No 4, December 1982.

Välislingid

• Valla koduleht