August Mölder: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{allikad}}
'''August Mölder''' [[8. aprill]] [[1887]] [[Jõhvi alev]] [[Virumaa]] – [[1971]]) oli eesti õpetaja ning kuni 1935. aastani kandis nime '''August Möller'''.
Tema isa oli Juhan Mölder.
August Mölder oli korduvalt abielus ja mitme lapse isa. Ta on maetud [[Pärnamäe kalmistu]]le.
Hariduse sai ta Rakvere linnakoolis ja [[Narva meesgümnaasium]]is, kus lõpetas algkooliõpetaja kutsetunnistusega ka pedagoogilised kursused. 1919/1920. õppeaastal tegi ta läbi [[Tartu Ülikool]]i poolt korraldatud keskkooli emakeeleõpetajate ettevalmistuskursused ja 1921. aastal samas koolis organiseeritud pedagoogilis-metoodilised kursused.
== Teenistuskäik ==
*1. september 1905 - 9. oktoober 1907 Mäetaguse 2-klassilise algkooli õpetaja;
*10. oktoober 1907 - 9. oktoober 1917 Voka valla Toila 2-klassilise algkooli õpetaja ja juhataja;
*10. oktoober 1917 - 31. august 1919 [[Jõhvi kõrgem algkool|Jõhvi kõrgema algkool]]i juhataja;
*1. september 1919 - 31. juuli 1922 [[Jõhvi reaalgümnaasium]]i eesti keele õpetaja ja juhataja ajutine kohusetäitja;
*1. august 1922 - 31. juuli 1925 töötas [[Tallinna Linna 28. algkool]]i õpetajana;
*1. august 1925 - 31. juuli 1935 [[Tallinna 21. algkool]]i emakeeleõpetaja;
*1. august 1935 - 31. august 1940 [[Tallinna 20. Algkool|27.(20.) algkoolijuhataja]];
*1. septembril 1940. a viidi ta üle Tallinna Linna 26. Algkooli (Kevade t. 4) juhataja ajutiseks kohusetäitjaks.
Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] toodi ta uuesti Tallinna 20. Algkooli juhatajaks (1. oktoober 1941 - 24. oktoober 1948). Lõplikult kõrvaldati ta koolist 1948. aasta sügisel. Umbes aasta juhtis ta veel puruks pommitatud koolimaja taastamist, pärast seda töötas kõrge eani [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] tunniplaani koostajana ning praktilise eesti keele õpetajana.
Kõrvuti tööga algkoolides õpetas Mölder pidevalt kohakaaslasena gümnaasiumides eesti keelt ([[J. Kirsipuu Era Ühisgümnaasium]]is [[1922]] - [[1925]], [[Tallinna Juudi Eraühisgümnaasium]]is [[1925]] - [[1938]], Tallinna Juudi Erareaalkoolis [[1935]] - [[1940]]).
<!-- toim: Korduvalt pahandas Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Koolivalitsus, et A. Mölderi koormus on liialt suur (näiteks 1923/1924. õppeaastal 45 tundi nädalas) ja nõudis linna koolivalitsuselt selle kärpimist.
V. Horni mäletamist mööda (pedagoogikamuuseumis KM 75 lk 144, 157, 192, 200) oli A. Mölder aktiivne tegutseja Eesti Õpetajate Liidus, kus aastaid kuulus õppekorralduse komisjoni ja 1939/40 ka juhatusse. 1943. aastal tegi ta koos Olliku ja Ennemuistiga katse taastada Tallinna Õpetajate Seltsi, kuid okupatsioonivõimude vastuseisu tõttu ettevõtmine nurjus. !-->Korduvalt esines ta vabariiklikel õpetajate nõupidamistel (õpetajate ametialasest tööst rääkis ta 9. õpetajate kongressil 1929. aastal, ortograafiast 4. eesti keele Õpetajate kongressil 1931. aastal jne).
<!-- Pedagoogikamuuseumis on hoiul 7 vihikut "Väike kirjutaja, kirjavihik", mille autoriks on A. Mölder koos Ussisooga. Mölder juhtis kooli kõige keerulisemal ajal nii ühiskonna kui ka koolielus. Ta oli jõuline isiksus, keda arvestati ja ka kardeti. !-->==Välislingid==
*[[Lembit Andresen]]: [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122006/13-16mustv.pdf "Õpetaja ja tema aeg"] (pdf), ''Haridus'', 11–12, 2006, lk 16
| |||