Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
+kirjandus |
||
5. rida:
Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast.
11. detsembril [[1744]]. aastal kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Elisabeth]] osa endise [[Kirepi]] lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Ruminile, kes selle [[1749]]. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile (sünd. [[Schilling]]). Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai [[Võru]]-nimelise osa, keskmine tütar [[Joosu]]- ning noorem tütar [[Tilsi]]- nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 [[adramaa]].
Aastal [[1757]] müüs ta selle keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müllerile, kes kahe aasta pärast müüs ostetud maa Suur- ja Väike-[[Väimela]] nime all koos Varbuse karjamõisaga von Schumannidele. Teada on, et hiljem oli see maa ka parun Rehbinderi käes.
21. rida:
Enamik ülejäänud paarikümmend abihoonet (sh tööhobuste tall, vankrikuur, [[moonakas|moonaka]]majad, aednikumaja, [[meierei]], [[viinavabrik]], [[laut]]) ümbritsevad tuumikut vabalt ning on säilinud algkujul.
==Kirjandus==
*{{cite book |title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 |last=Hagemeister |first=Heinrich von |authorlink=Heinrich von Hagemeister|coauthors= F. von Bulhovden|year=1836/1837 |publisher=E. Frantzen|location=Riga |isbn= |pages= lk. 49-50 |url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA49,M1}}
==Vaata ka==
| |||