Suuremõisa park: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Pargi asutas [[krahv]]inna [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margareta von Stenbock]] (1704-1775) (sünd. [[De la Gardie]]) [[1755]]. aastal lossi ehitamise ajal. Algselt kavandati park [[barokk|baroksena]] ning lossile lähem osa ([[terrass]]id, teed ja [[tiik|tiigid]]) kujundati korrapärasena. Vanim osa pargist asub peahoone taga, idas ning see on piiritletud paari meetri kõrguse punase katusekiviga kaetud müüriga, läänes on müür suures osas hävinud. Hiljem korrapära taotlusest loobuti ehk põhiosa pargist on [[inglise park|inglise]] stiilis.
Põhiosa pargist asub lossi esiküljel, lossist läänes. Park on üldiselt tasane, erandiks väike küngas tiikide vahel, kus asus kunagi [[Babülon|Baabeloni]]-nimeline suvemajake. Nimi tulenes mäekesel olevast pavljonist. Tiigid on [[allikas|allika]]toitelised ja eraldavad [[õunapuu]]aeda muust pargist. Tiikides on ka kalu kasvatatud. Lossist läänes läbib pargi põhjast lõunasse [[Suuremõisa jõgi]]. Jõest läänes ulatub kuni [[Salinõmme]] teeni metsapark.
Pargis kasvab poolsada liiki puid ja põõsaid, sealhulgas [[Eesti]] kõrgeim [[euroopa nulg]] (''Abies alba''), mille kõrguseks mõõdeti [[2000]]. aastal 36 meetrit, Eesti kõrgeimad [[sitka kuusk|sitka kuused]] (15 meetrit) ja Eesti kõrgeimad [[jaapani lehis]]ed (15 meetrit). Suurim [[Harilik saar|saar]] on 32 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit ümbermõõdus. Suurim [[jalakas]] on 25 meetrit kõrge ja 2,1 meetrit ümbermõõdus. Suurim [[pärn]] on 21 meetrit kõrge ja 2,4 meetrit ümbermõõdus. Pargis on [[tamm]]e-, [[hobukastan]]i- ja [[vaher|vahtra]]alleed. Pargis kasvavad [[valge mänd]], [[alpi seedermänd]], [[palsaminulg]], [[valge nulg]], [[põhjatamm]] ja [[kanada kuusk]].
| |||