|
Vulkaanilise kaare alla sukeldunud ehk subdukteerunud laam asub umbes 100...150 km sügavuses. See on piirkond, kus sukeldunud laam hakkab [[Osaline sulamine|osaliselt sulama]] ja [[Fluid|fluidirikas]] [[magma]] tõuseb ülespoole, moodustades [[intrusioon]]e, mis maapinnani jõudes moodustavad vulkaani.
Ookeaniline laam sukeldub siis, kui ta jahtudes ja tihenedes kaotab allpool lasuva [[astenosfäär]]i suhtes [[ujuvus]]e. See võib juhtuda [[Mandriline maakoor|mandrilise]] ja ookeanilise laama piiril (näiteks [[Lõuna-Ameerika]] läänerannik), aga ka keset ookeani (näiteks [[Aleuudid (saarestik)|Aleuudid]]). Esimesel juhul sukeldub ookeaniline maakoor mandrilise maakoore alla, teisel juhul aga teise ookeanilise maakooreploki alla.
Sõltuvalt sukeldumisnurgast on vulkaanilise kaare kaugus tema ette tekkinud [[süvik]]ust erinev. Sukeldumisnurk võib olla praktiliselt 90° (otse alla) või ka peaaegu 0°.
Sukeldunud laam hakkab [[Sulamine|sulama]], sest sattunud kõrgenenud [[Rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustesse, sattununa hakkavad teda moodustavad [[kivim]]id [[Moone (geoloogia)|moonduma]]. Moonde käigus surutakse kivimite [[kristallstruktuur]]ist välja [[vesi]] (näiteks siis kui [[savi]]st saab [[kilt]]). Vesi ja [[süsinikdioksiid]] on peamised fluidid ehk kuumad ja voolavad [[gaas]]ide ja [[vedelivedelik]]kee segud, mis kivimite [[pooriruum]]is liikudes alandavad nende [[sulamistemperatuur]]i. Kui fluidide [[kontsentratsioon]] on tõusnud piisavalt kõrgele, hakkavad kivimid sulama, moodustades magma. Magma on väiksema [[tihedus]]ega ja hakkab seetõttu väikeste tilkadena ujuvalt ja väga aeglaselt ülespoole liikuma. Tilkade liitudes tekivad suuremad [[magmakeha]]d, mis maapinna lähedusse jõudes moodustavad [[Magmakamber|magmakambri]], mis toidab tema kohal olevat vulkaani.
Vulkaanilise kaare [[vulkanism]] on reeglina [[Plahvatuslik vulkaanipurse|plahvatuslik]]. See tuleneb magma suhteliselt suurest [[Räni|ränisisaldusesträni]]sisaldusest. Siinjuures on jällegi oluline, kas sukeldunud laam sukeldub mandrilise või ookeanilise maakoore alla. Esimesel juhul on magma rikastunud ränirikka, peamiselt [[Granodioriit|granodioriidist]] ja mitmesugustest [[moondekivim]]eist koosneva ülessulanud mandrilise maakoorega. Seetõttu on saarkaarte vulkanism reeglina ränivaesema koostisega kui mandrilise vulkaanilise kaare vulkanism.
MiksKüsimusele, miks vulkaanilised kaared on kaarjad on küsimus, millele ei ole ühest vastust. Tihti illustreeritakse seda nii, et kui vajutada [[lauatennis]]e pallepall lohku, siis tekkinud lohu piirid on ka kaarjad,. [[Maa (planeet)|Maa]] ei ole antud näitele tuginedes midagi muud kui suur lauatennise palllauatennisepall.
[[Kategooria:Vulkanoloogia]]
| 