Dissotsiatsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Dissotsiatsioon (keemia)''' on ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. == Nõrkade aluste dissotsiatsioon == Üks tuntumaid vees...
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 14. jaanuar 2009, kell 19:49

Dissotsiatsioon (keemia) on ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Nõrkade aluste dissotsiatsioon

Üks tuntumaid vees hästilahustuvaid nõrku aluseid on ammoniaakhüdraat, mis esineb ainult vesilahustes. Teda saadakse gaasilise ammoniaagi lahustamisel vees. Ammoniaak moodustab vee molekulidega küllaltki tugevaid vesiniksidemeid ja on seetõttu vees kõige paremini lahustuv gaas. Seostudes vesiniksideme abil vee molekuliga, moodustab ammoniaak vesilahuses ammoniaakhüdraadi. See on pöörduv protsess, ammoniaakhüdraat võib kergesti laguneda, eraldades lahusest ammoniaaki (eriti lahuse kuumutamisel).

Vesilahuses ammoniaakhüdraat vähesel määral dissotsieerub, andes lahusesse ammooniumioone ja vesinikoone. Seetõttu muutub lahus aluseliseks.