Feodor Okk: erinevus redaktsioonide vahel

[[tsaariarmee]]sse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis [[Riia rinne|Riia rindel]] kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i [[sõjaväehospidal]]i. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale, aga oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes Venemaale, [[Jamburg]]is astus vabatahtlikuna punaarmeesse, kust hiljem kui eestlane viidud 3. Tartu polku, milles võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[Bolševike partei]]sse võeti 1920. aasta maikuus Punaarmee 46. laskurdiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli

1921 komandeeriti [[Moskva Kõrgem Sidasõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. Määrati 2. sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringule Mongooliasse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige Ulan-Batoris.

[[1927]] – [[1931]] õppis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis [[Leningrad]]is, siiskus valiti, kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku kollektiivi vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses ÜK(b)P Leningradi oblastikomitees linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimisinstrueerimissektori juhatajana. 1932. aasta jaanuaris suunati Okk Kominterni Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestles

temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama seda organisatsiooni ise juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktaadressid. Eestisse jõudnuna proovis Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg [[Vassili Okk]], kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk. 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel = }}</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati V. Okki ja politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. Tallinna keskvanglas möödusid aastad kuni augustini 1938. 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata.Ta viidi koos viie poliitvangiga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole.