Redaktsioon: 9. detsember 2008, kell 06:46 redigeeri JAnDbot (arutelu \| kaastöö) Robotid 58 292 muudatust P robot muutis: vi:Alexander Fyodorovich Kerensky ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. detsember 2008, kell 17:29 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 125 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Kerenski.jpg\|thumb\|Aleksandr Kerenski]] '''Aleksandr Fjodorovitš Kerenski''' ([[vene keel\|vene]] ''Алекса́ндр Фёдорович Ке́ренский''; ([[4. mai]] ([[Juliuse kalender\|vkj]] 22. aprill) [[1881]] [[Simbirsk]] [[Venemaa]]l — [[11. juuni]] [[1970]] [[New York]] [[USA]]-s) oli [[Venemaa]] riigitegelane ja poliitik. Samal päeval ja linnas, kui bolševike juht [[Vladimir Uljanov]]. Aleksandri isa Fjodor Kerenski oli Simbirski poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste kooli direktor ning Vladimir Uljanovi isa [[Ilja Uljanov\|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]i hea tuttav, kes oli koolide inspektor Simbiskis. Fjodor Kerenski toetuse tulemusel anti Vladimir Uljanovile kooli lõpetamisel kuldmedal heade tulemuste eest<ref>ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ, http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441</ref>. [[1904]]. aastal lõpetas [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonna. [[1905]]. aastal ühines [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]ga (esseerid) ning andis välja ajalehte ''"Burevestnik"''. Pärast arreteerimist ja väljasaatmist naasis [[Peterburi\|Peterburgi]] [[1906]]. aastal ja töötas advokaadina, pälvides tunnustust poliitilistel protsessidel kohtualuste kaitsmisega. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus Aleksandr Kerenski õppima [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1904]]. aastal. [[1905]]. aastal ühines [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]ga (esseerid) ning andis välja ajalehte ''"Burevestnik"''. Esitas ka taotluse, et astuda [[terrorist]]likku [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Lahinguorganisatsioon]]i, kuid ei võetud vastu. Pärast arreteerimist Lahinguorganisatsiooni kuulumise kahtluse tõttu ja 5-kuust vahi all viibimist naasis [[Peterburi\|Peterburgi]] [[1906]]. aastal ja töötas advokaadina, pälvides tunnustust poliitilistel protsessidel kohtualuste kaitsmisega. Kaitses 1906. aastal [[1905. aasta revolutsioon Eestis\|1905. aasta rahutustes]] osalenud Tallinna ümbruses mõisu rüüstanud eesti talupoegi, armeenia rahvusliku [[Dašnaktshuthjun\|dašnakid]]ide partei liikmeid, lõuna-Uraali bolševike partei liikmeid, kes 1909. aastal röövisid partei rahastamiseks postirongi ja [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)]] bolševike fraktsiooni liikmeid- keda süüdistati [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal riigireetmises<ref>ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ, http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441</ref. Kerenski liitus Vene Tööparteiga ja valiti [[1912]]. aastal Riigiduumasse. Sotsialistina pööras ta suurt tähelepanu töölisklassile. Samuti mängis Kerenski olulist rolli Roman Malinovski paljastamisel, kes oli üks [[bolševikud\|bolševike]] liidreid ning salajane [[Ohranka]] agent. ▼ ▲Oma tegevusega kogus ta suure poliitlise kõlapinna, mida ta suurendaas veelgi 1912. aastal Leena kullamaardlas toiminud tööliste rahutuste mahasurumise asjaolusid uurinud komisjoni koosseisus. Kerenski liitus Vene Tööparteiga ja valiti [[1912]]. aastal Riigiduumasse. Sotsialistina pööras ta suurt tähelepanu töölisklassile. Samuti mängis Kerenski olulist rolli Roman Malinovski paljastamisel, kes oli üks [[bolševikud\|bolševike]] liidreid ning salajane [[Ohranka]] agent. 1917. aasta veebruaris liitus Kerenski taas Sotsialistliku Revolutsiooni Parteiga ([[esseerid]]ega), nõudes keiser [[Nikolai II]] tagasiastumist. Kerenski valiti [[Petrogradi Nõukogu]] aseesimeheks. 39. rida ⟶ 41. rida: * ''The Crucifixion of Liberty'' (1934) * ''Russia and History's Turning Point'' (1966) == Viited == <references/> ==Vaata ka ==

Aleksandr Kerenski: erinevus redaktsioonide vahel