Eesti taru: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Eesti taru oli alkselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesa raami.Veel oli sellel tarul raamide jakatuse vahel körge krae. Milletöttu oli arvestattud et sinna pannaks...
 
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti taru''' oli alkseltalgselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesapesaraami. raami.Veel oli sellel tarul raamide jakatuseja katuse vahel körgekõrge krae., Milletöttumille tõttu oli arvestattudarvestatud et sinna pannakse 12 -raamiline täis magasiinitäismagasini korpus peale., Meenutasmeenutas sellega korpus taru. KattusKatus oli viil kattusviilkatus (mölemastmõlemat külge mööda jookseb vesi maha. .Seda taru nimetattinimetati Tartu taruks . Tema raami sise möötsisemõõdud olid 400x250 ja seda kasutadikasutati pöhiliselt 1907-1928 a, siis töötati välja [[eesti taru.]], Midamida kasutatakse siiani. Aluseks vöetivõeti raami möötraamimõõt mida kasutati tartu tarus. Veel muudeti tarus olevaid seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina kuid eesti tarul jäätijäeti kaks soojustattudsoojustatud seina (esi- ja tagu sein).Tänu sellele, et kaotati üks sein, (SE OLI OTSA SEINotsasein)., mahub nüüd 16 pesa raamipesaraami. veelVeel muutetimuudeti katust, lamp katuseksekskatuseks. Seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on lihtsam töötada. kunaKuna krae on madalam , tehti poole raamilised raamid, mida nimetatakse pooleraamiline magasiinmagasin. Edaspidi tehti 16 raamilise sellest laiem varjantvariant kuhu mahub 22 raami. Sellega sai temast lamav taru[[lamavtaru]].
 
[[Kategooria:Mesindus]]