Redaktsioon: 27. detsember 2008, kell 11:38 redigeeri Kalle (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 23 533 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2008, kell 12:33 redigeeri eemalda Kalle (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 23 533 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: Parlament tegutses kuni [[1930]]. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907-[[1910]] peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtlik tuletõrje) majas Kesktänaval (''Keskuskadu'') ja [[1911]]-1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (''Hallituskadu''). Praegu pole enam seda maja alles, mis [[1969]]. aastal lammutati ja asemele ehitati uus kaasaegne hoone. Ka tänav on saanud uue nime ja on nüüd Ülikooli tänav (''Yliopistokatu''). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti [[6. detsember\|6. detsembril]] [[1918]]. aastal vastu Soome iseseisvumise deklaratsioon. Valitsus ja parlameni juhatus ning raamatukogu tegutsesid maapäevahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks. [[1923]]. aastal korraldati parlamendihoone aukoha suhtes konkurss. Tähetorni mäe asemel valiti uueks ~~kohaks~~asukohaks kaljune Arkadia mägi (''Arkadianmäki'') [[Mannerheimi tee]] (''Mannerheimintien'') ääres [[Etu-Töölö]]s. Järgmisel aastal korraldati parlamendihoone arhitektuurikonkurss, kus võidutööks tuli arhitektuuribüroo Borg-Sirén-Åberg pakkumine ''Oratoribus''. Võistlustöö peamisest loojast arhitekt J. S. Sirénist, sai projekti elluviija. Hoone ehitamist alustati [[1926]]. aastal ja see valmis [[1931]]. aastal. Parlamendihoone pühitseti avatuks [[7. märts]]il 1931. aastal === 1978. aasta juurdeehitus === [[Teine maailmasõda\|Tesise maailmasõja]] järel parlamendi tööpõld suurenes ning see tekitas ruumide kitsikust. Nelja saadikuga tööruumide asemele taheti igale saadikule eraldi töötuba. Lisaks oli kasvanud parlamendi juhtkonnale ja raamatukogule vaja lisa ruume. Arhitektuurikonkurss parlamendi juurdeehituseks korraldati [[1970]]. aastal ning arhitektuuribüroo Pitkänen-Laiho-Raunion projekteeritud kolmeosaline juurdeehitus valmis [[1978]]. aastal Juurdeehitus projekteeriti nii, et see sulanduks ümbrusega ega muudaks parlamendihoone üldmuljet. Põhiehituse mõlemale küljele Siréni projekteeritud tööruumide taha ehitati madalad A- ja B- tiibhooned, kuhu tulid tööruumid. Lisaks A-tiivas on vastuvõturuumid ja B-tiivas parlamendi esinduslikud saunaruumid. Põhiehituse taga on poolringi kujuline C-tiibhoone, kus asuvad parlamendi raamatukogu ja juhtkonna ruumid. C-tiiva ja põhihoone vahele jääb Esimehe väljakuks (''Puhemiehenaukioksi'') kutsutav poolringi kujuline plats. Parlamendihoone rekonstrueeriti aastatel [[1980]]-[[1985]]. 1980. aastate alguses C-tiiva kõrval asunud Linnaliidu (''Kaupunkiliito'') maja läks parlamendi käsutusse. === 2004. aasta juurdeehitus ===

Eduskunna hoone: erinevus redaktsioonide vahel