Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
==Sõja käik==
11. novembril [[1918]] alistus [[Saksamaa]] Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i poolt juhitud [[Nõukogude Venemaa]] valitsus Saksamaaga sõlmitud [[Brest-Litovski rahu]]. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni. 28. novembril tungis Punaarmee kahe [[diviis]]i jõududega (kokku 12 000 meest) üle [[Eesti]] piiri.<ref>http://kultuur.elu.ee/ke487_kimmel.htm</ref>
29. rida ⟶ 28. rida:
Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes [[Tartu]]. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee [[Tallinn]]ast 40 km kaugusel.
23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks [[
Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka [[Läti]] ja [[Leedu]] armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] okupeerinud peaaegu kogu Läti koos [[Riia]] linnaga ja suure osa Leedust koos [[Vilnius]]ega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.
| |||