Erinevus lehekülje "Vabadussõda" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 51 baiti ,  11 aasta eest
 
==Sõja käik==
 
11. novembril [[1918]] alistus [[Saksamaa]] Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i poolt juhitud [[Nõukogude Venemaa]] valitsus Saksamaaga sõlmitud [[Brest-Litovski rahu]]. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni. 28. novembril tungis Punaarmee kahe [[diviis]]i jõududega (kokku 12 000 meest) üle [[Eesti]] piiri.<ref>http://kultuur.elu.ee/ke487_kimmel.htm</ref>
 
Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes [[Tartu]]. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee [[Tallinn]]ast 40 km kaugusel.
 
23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks [[kindralpolkovnik]] [[Johan Laidoner]]. Viidi läbi [[mobilisatsioon]], mis 5. jaanuariks [[1919]] tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner [[Eesti Maanõukogu]]le ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)}}
 
Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka [[Läti]] ja [[Leedu]] armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] okupeerinud peaaegu kogu Läti koos [[Riia]] linnaga ja suure osa Leedust koos [[Vilnius]]ega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail.
12 510

muudatust