|
== Lahingust ==
[[Vana-Pärnu]]st ja mujalt [[Läänemaa]]lt röövretkelt tulnud venelaste väesalk seadis oma laagri üles [[Harku mõis]]as. SellestTõenäoliselt ei olnud see salk huvitaud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat salka ja teadakoos saanunaoleks otsustasidüritatud tallinlasedTallinna venelasipiirama rünnataasuda.
Venelaste väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased venelasi rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Tallinlaste poolel oli kokku umbes 250 ratsanikku ja 500 jalameest, nende hulgas [[Mustpeade vennaskond|MustpeadeToompea vennaskonna]]aadlikke liikmeid,ja aadlikkemõisamehi, raehärrasid samuti ka, lihtsaid linnakodanikke, kaupmeheselle ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmeid, samuti sulaseid. Vene poolel osalesolevat oslenud kuni 6000 sõdalast, kuis see on tõenäoliselt liialdatud arv.<ref>http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7638 (NB! PDF-dokumendi maht: 5.96mb)</ref>
LahingEsimene lahing leidis aset Tallinna lähedal liivaluidetes, mida tunti ka [[JeruusalemmaVana-Pärnu mägi|Jeruusalemma mäemaantee]] nimeümbruses umbes Rahumäe ja Nõmme allvahel. Tallinlased lõid puruks venelaste eelsalga, võtsid ära nende Läänemaalt röövitud sõjasaagi ning võtsid vangi ka mõned venelased.
Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi ülesõidu vahel. Sellal paiknes umbes praeguse Tallinna Ühigümnaasiumi kandis Jeruusalemma mägi, mistõttu seda lahingut tunti kui 'lahingut Jeruusalemma mäe taga'. Osa tallinlaste salgast oli hakanud venelastelt saagiks saadut rüüstama, osa mõisamehi põgenes ja venelaste peavägi sundis tallinlasi linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks tallinlaste välisuurtükki koos neid vedanud rae hobustega.
Venelastele tõttas appi nende peasalk ja sundis tallinlased linna taganema. Venelaste saagiks langes kaks [[haubits]]at koos rae hobustega, kes suurtükke vedasid. Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60.
VenelasedTallinlasi põletasidlanges pealelahingus lahinguttõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ja ning lahkusid [[Paide]]sse teise salga juurde.
Kuna lahingus hukkus hulk nimekaid Toompea aadlikke ja linnakodanikke, nende seas ka kümme Mustpeade vennaskonna liiget, jäädvustati lahing tänini säilinud [[Lambert Glandorp]]i õlimaalil, mis valmis [[1561]]. aastal. ja mille võimalik autor on [[Lambert Glandorp]]. Glandorpi või Mustpeade epitaafi nime all tuntud maalil on kujutatud ja nimeliselt ära toodud kümme Mustpeade vennaskonna liiget, kes lahingus vaenlase käe läbi langesid.
==Vaata ka==
| 