Näppepillid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Näppepillid''' (saksa keeles ''Zupfinstrumente'') ehk '''näppekeelpillid''' (inglise keeles ''plucked string instruments''), ka '''näpitspillid'''<ref>Mätlik, Heiki 1991: "Klassikaline kitarrimäng", Tallinn "Eesti Raamat". 5</ref> on [[keelpill]]id, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese ([[plektron]]iga) näppides. Juba väga vanal ajal oli mitmetel rahvastel olemas harfi- ja kandlelaadseid instrumente. [[Vana-Kreeka]]st tuntud pill oli [[lüüra]], mille saatel esinesid [[poeet|poeedid]]. Algselt oli lüüra valmistatud kilpkonna kilbist ja kõveratest antiloobisarvedest ning tal oli 7 keelt. <br>
[[Harf]]il on meeldiv ja õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik [[c (muusika)|c]]-keeled on värvilt punased, [[f (muusika)|f]]-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi [[diapasoon]] on peaaegu sama suur kui klaveril. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehhanism. Igale [[oktaav]]i seitsmest helist (keelest) vastab üks pedaal. Pedaalile vajutades kõrgeneb sellele vastav heli kõikides oktaavides. Nii on võimalik kõrgendada kõiki helisid [[pooltoon|pool-]] või [[tervetoon]]i võrra.<br>
14. rida:
Kasutusel on ka 5 keelega [[basskitarr]]. Selline instrument võimaldab mängida veelgi madalamalt.<br>
[[Bandžo]] on Ameerikast pärit pill, mida kasutatakse [[kantrimuusika|kantri-]] ja [[džässmuusika]]s. Bandžol on ümmargune, alt lameda põhjaga kõlakast, mis on pealt kaetud trumminahaga. Viimane annab [[pillikeel]]te võnkumisel iseloomuliku plekise kõla. Bandžod on tavaliselt 4-8 keelega, [[sõrmlaud]] on nagu kitarrilgi jaotatud krihvideks.
==Kirjandus==
{{reflist}}
==Vaata ka==
| |||