Raadi sõjaväelennuväli: erinevus redaktsioonide vahel

[[14. aprill]]il [[1912]]. aastal tegi Vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu (ülem oli eesti päritolu polkovnik [[Jüri Herman]]) 10 lennuki ringlennu (Gatšina - Tallinn - Haapsalu - Riia - Tartu - Narva - Gatšina) vahepeatuse jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. a suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919 toimetati Tallinnast Raadile kaks lennusadama angaari, 1925 anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati [[2. üksikuksÜksik lennudivisjoniksLennuväedivisjon|2. Üksikuks Lennudivisjoniks]] ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets (kolm Tšehhi päritolu luure- ning kergpommituslennukit), lennati peamiselt relvastamata treeninglennukitel. Mais 1940 jõudsid Raadile viis [[Henschel Hs-126|Henscheli Hs-126]] tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega kuni jõustus Nõukogude režiimi kehtestatud üldine lennukeeld.