Eesti-Haginsk: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 128 baiti ,  14 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: Eesti-Haginski küla rajati 1877. aastal Stavropoli kraisse kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Zala jõe järgi. Küla naabrid olid lõunas...)
 
Resümee puudub
'''Eesti-HaginskiHaginsk''' oli eesti [[küla]], mis rajati [[1877]]. aastal [[Stavropoli krai]]sse [[kalmõkid|kalmõkkide]] maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva [[Hagin-ZalaSala]] jõe järgi.
 
Küla naabrid olid lõunas [[sakslased]]. Nende küla kandis eesti keeles nime [[Saksa-Haginsk]], saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi [[Uljanovskoje]]. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.
 
Läänes paiknes umbes 35 km kaugusel venelaste [[Romanovka]] küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.
 
Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid [[1922]]. aastal külast lõuna poole [[Esto-Altai]] asula ja külast kagu poole [[Vinogradnoje]] asula.
 
Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti [[1924]]. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud [[Kalmõkkia Vabariik]]. Kui [[1944]]. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber, uueks nimeks -sai StepnojStepnoi. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi - [[Jašalta]]. Seda nime kannab külata ka tänapäeval,. ollesKüla kaon [[Jašalta rajoon]]i keskus.
 
Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kelledest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Üks kuulsamaid siitEesti-Haginskist pärit eestlasi onoli [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].
 
Jašaltas oli [[2003]]. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust).
 
[[Kategooria:Väliseesti külad]]
[[Kategooria:Venemaa külad]]
99 361

muudatust