Eesti-Haginsk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti-HaginskiHaginsk''' oli eesti [[küla]], mis rajati [[1877]]. aastal [[Stavropoli krai]]sse [[kalmõkid|kalmõkkide]] maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva [[Hagin-ZalaSala]] jõe järgi.

Küla naabrid olid lõunas [[sakslased]]. Nende küla kandis eesti keeles nime [[Saksa-Haginsk]], saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi [[Uljanovskoje]]. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.

Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid [[1922]]. aastal külast lõuna poole [[Esto-Altai]] asula ja külast kagu poole [[Vinogradnoje]] asula.

Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti [[1924]]. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud [[Kalmõkkia Vabariik]]. Kui [[1944]]. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber, uueks nimeks -sai StepnojStepnoi. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi -– [[Jašalta]]. Seda nime kannab külata ka tänapäeval,. ollesKüla kaon [[Jašalta rajoon]]i keskus.

Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kelledest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Üks kuulsamaid siitEesti-Haginskist pärit eestlasi onoli [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].