Üksjalg: erinevus redaktsioonide vahel

Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti [[16. sajand]]ist alates. [[Saaremaa]]l leidus neid veel ka [[18. sajand]]il. Nende kohustused olid väiksemad kui adrataluritel[[adratalupoeg]]adel.

[[Enn Tarvel]] on arvanud, et nende talude[[talu]]de põllumaad olid ühes tükis, mitte põlluribadena nagu [[adratalupoeg]]adeladratalupoegadel. Tavaliselt olid üksjalgade talud kehvematel põllumaadel, eriti palju oli neid [[Lääne-EestisEesti]]s. On ka arvatud, et üksjalad olid [[Saaremaa]] orjade ehk [[trääl]]ide järeltulijad, kuid tõenäolisel on see arvamus vale. Üldiselt peetakse õigemaks seda, et nad olid adratalupoegade nooremad pojad, kes isatalust ära läksid ja endale uued talud rajasid. Nad on seotud ka talumaade mõisastamisega, sest kui adrataludadratalude nõndamaad kadusidmõisastati, pidid nendest lahkunud talupojad kõigepealt rajama [[asunikutalu|asuniku-]] ehk üksjalatalu, mis jalad alla saanuna muutus taas adrataluks[[adratalu]]ks.