Peamised avalikud logid
See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).
- 18. oktoober 2024, kell 14:55 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Liitiumhüdriid (Uus lehekülg: ''''Liitiumhüdriid''' LiH (''M'' = 7,95 g/mol) on liitiumi ja vesiniku ühend, olles värvitu või valge kristallaine. Kommertsiaalsed proovid on hallid. Sarnaselt teistele leelismetallhüdriididele reageerib ta energiliselt veega, moodustades liitiumhüdroksiidi ja gaasilise vesiniku. Toodetakse liitiumi otsesel reageerimisel vesinikuga<ref>Smith, R. L. & Miser, J. W. Compilation of the properties of lithium hydride. NASA, 1963. https://ntrs.nasa.gov/ci...') Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus
- 18. oktoober 2024, kell 02:24 Rulakarbes arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Alginaat pealkirja Alginaadid alla
- 18. oktoober 2024, kell 02:05 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Sec-Butüülliitium (Uus lehekülg: ''''''sec''-Butüülliitium''' ehk ''sec''-BuLi on liitiumorgaaniline ühend, viskoosne vedelik. Moodustab tetrameere süsivesinikes. Võrreldes ''n''-butüülliitiumiga on ta tugevam nukleofiil ning ebapüsivaim kõigist BuLi-dest<ref>Wietelmann, U. & Bauer, R. J. Lithium and lithium compounds. Ullmann Encylopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH.</ref>. == Viited ==')
- 18. oktoober 2024, kell 01:58 Rulakarbes arutelu kaastöö teisaldas lehekülje ''tert''-Butüülliitium pealkirja Tert-Butüülliitium alla
- 18. oktoober 2024, kell 01:56 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge ''tert''-Butüülliitium (Uus lehekülg: '''tert''-Butüülliitium ehk ''t''-BuLi on valge kristallaine. Ei sula, vaid sublimeerub, laguneb >140 °C juures. Tahkes olekus ja süsivesiniklahustites moodustab tetrameere. Steerilise mahukuse tõttu on ta ''n''-butüülliitiumist nõrgem nukleofiil, kuid tugevam alus. ''t''-BuLi on keemiliselt püsivaim butüülliitium. Kasutatakse ''tert''-butüülrühmade lisamiseks orgaanilises keemias<ref>Wietelmann, U. & Bauer...')
- 16. oktoober 2024, kell 13:35 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Tropinoon (Uus lehekülg: 'pisi|Tropinooni struktuur '''Tropinoon''' on heterotsükliline orgaaniline aine, kuulub alkaloidide hulka. == Omadused == Tropinooni saab redutseerida tropiiniks. == Süntees == Esimesena totaalsünteesis tropinooni R. Willstätter 1901. a, kasutades tsükloheptanooni lähteainena<ref>Medley, J. W. & Movassaghi, M. Robinson’s landmark synthesis of tropinone. ''Chem. Commun.'', 2013, 49(92), 10775–10777. doi:10.1039/c3cc44461a</ref>. P...')
- 15. oktoober 2024, kell 22:48 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Butüülliitium (Uus lehekülg: ''''Butüülliitiumid''' (BuLi) C<sub>4</sub>H<sub>9</sub>Li (''M'' = 64,055 g/mol) on liitiumorgaanilised ühendid. Tähtsaim neist on ''n''-butüülliitium, veel esinevad ka ''sec''-butüülliitium ja ''tert''-butüülliitium. Neid toodetakse vastava alküülhalogeniidi reageerimisel metallilise liitiumiga. Nad on kõik väga tugevad alused ja nukleofiilid. Neid kasutatakse laialdaselt orgaanilises keemias butüülrühmade allikana tugevate alustena ning polüm...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 2. oktoober 2024, kell 19:39 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Kasutaja:Rulakarbes (Uus lehekülg: 'Tegelen peamiselt keemiaga, keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega.')
- 2. oktoober 2024, kell 16:45 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Osmiumtetraoksiid (Uus lehekülg: ''''Osmiumtetraoksiid''' ehk osmium(VIII)oksiid OsO<sub>4</sub> (''M'' = 254,23 g/mol) on tähtsaim osmiumiühend, olles lenduv värvitu kuni helekollane tahke aine. Tekib osmiumi reageerimisel hapnikuga. Osmiumtetraoksiidi kasutatakse kudede ja rakkude värvimiseks elektronmikroskoopias ning oksüdeerijana orgaanilises keemias.')
- 29. september 2024, kell 01:03 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Alginaat (Uus lehekülg: 'Alginaadid on pruunvetikate rakukestade geelistuvad polüsahhariidid, koosnevad β-D-mannuronaadi (M) ja α-L-guluronaadi (G) jääkidest, ühendatud 1→4 glükosiidsidemetega. Alginaadid on algiinhapete soolad ja estrid. Alginaate leidub lisaks pruunvetikatele ka mõnedes bakteriliikides, sh ''Azotobacter vinelandii''<ref>Sadoff, H. L. Encystments and germination in ''Azotobacter vinelandii''. ''Bacteriol. Rev.'', 1975, 39, 516–539.</ref> ja ''Pseudomonas aeruginosa''<r...') Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus
- 18. september 2024, kell 22:00 Rulakarbes arutelu kaastöö alustas lehekülge Sulfaatimine (Uus lehekülg: 'Sulfaatimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad väävelhappesoolad või -estrid. Anorgaanilisi aineid (tavaliselt metalle, metallioksiide, -hüdroksiide jt) sulfaaditakse väävelhappega. Orgaanilisi aineid, eelkõige alkohole, sulfaaditakse kloroväävelhappega ClSO<sub>3</sub>H või vääveltrioksiidiga SO<sub>3</sub> ja selle kompleksidega, sh püridiin-vääveltrioksiid Py·SO<sub>3</sub>. Elusorganismides toimub sulfaatimine sulforühma R-SO<sub>3</s...')
- 5. aprill 2022, kell 19:33 Konto Rulakarbes arutelu kaastöö loodi automaatselt