Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
187. rida:
===Liberalism ja demokraatia===
EKRE on vastu [[liberalism]]ile.<ref name="Mölder201686" /><ref name="Raik2018" /> Wierenga, Kasekamp ja Madisson on leidnud, et erinevalt mitmetest teistest populistlikest paremäärmuslikest parteidest EKRE [[demokraatia]]vastast retoorikat ei kasuta<ref name="Wierenga20176" /> ja demokraatiale otseseks ohuks pole.<ref name="Kasekamp2019" /> Samas on Mart Helme avalikult avaldanud soovi EKRE ainuvalitsusest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mart Helme: „Meie eesmärk on teha ühel päeval ainuvalitsus.“ |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/944959/mart-helme-meie-eesmark-on-teha-uhel-paeval-ainuvalitsus- |vaadatud=2023-09-22 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Politoloog [[Tõnis Saarts]]i hinnangu järgi on partei juhtkonnas demokraatia ja [[liberaaldemokraatia]] osas mõisteline segadus, aga Mart Helme sõnavõttudest võib aru saada, et ollakse liberaalse demokraatia vastu, kuna see on "liiga liberaalne ja salliv, võimaldades vähemustele liialt palju õigusi ja sellega justkui surutakse alla konservatiivse vaikiva enamuse tahet". EKRE arusaam demokraatiast paistab olevat selline, et rahva võimul ei tohiks olla mingeid [[õigus]]likke ja [[Institutsioon|institutsionaalseid]] piiranguid ning näiteks referendumi otsustega võib vähemustelt õigusi ära võtta. Kuigi ühest küljest näib, et EKRE pole rünnanud liberaalse demokraatia põhiinstitutsioone nagu [[sõnavabadus|sõna]]- ja arvamusvabadus, [[õigusriik]] ning [[võimude lahusus]]e printsiip, siis samas on Martin Helme seoses kooseluseadusega ka teatanud, et "kohtunike pead peavad lendama", mis Saartsi meelest osutab, et EKRE juhitud Eestis poleks võimude lahusust ja kohtunikud peavad järgima võimupartei suuniseid.<ref name="SaartsSirp" />
Viljar Veebeli hinnangul on EKRE näidanud üles sümpaatiat mitteliberaalse demokraatiatõlgendusega [[Viktor Orbán]]i ja [[Jarosław Kaczyński]] suhtes ning kasutab samu võtteid, mis tõid nende äärmuslikud ja anti-demokraatlikud parteid [[Ungari]]s ja [[Poola]]s võimule.<ref name="Viljar Veebel 2017, lk 100" /> Andres Kasekampi meelest kiidavad Helmed õigusriigi nõrgestamist neis riikides.<ref name="Kasekamp2019EPL" /> Saartsi arvates võib sellest välja lugeda, et võimule saades proovib EKRE nende eeskujul "kehtestada midagi pooldemokraatia taolist, kus võimude lahususel ja universaalsetel kodanikuõigustel ei ole enam kohta või siis rakendatakse neid valikuliselt (vastavalt inimese [[sugupool|soole]], [[rass]]ile, [[rahvus]]ele ja [[Seksuaalne sättumus|seksuaalsele sättumusele]])".<ref name="SaartsSirp" /> Tõnis Saarts ega Andres Kasekamp siiski ei usu, et Eestis võiks toimuda samasugused arengud nagu Poolas ja Ungaris, kuna erinevalt neist riikidest pole Eestis ühel erakonnal absoluutset enamust oma poliitika läbisurumiseks ning põhivoolu erakonnad ei lähe EKRE agendaga kaasa kartuses, et lääneliitlased hülgavad Eesti ja annavad Venemaale ära, kui otsustatakse läänelikele liberaalsetele väärtustele selg pöörata.<ref name="Kasekamp2019EPL" /><ref name="SaartsSirp" />
| |||