Tiit Made: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) vormistust ja mõningaid pealkirju |
||
4. rida:
| pildinimi = Tiit Made 1988.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Tiit Made (1988)
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1940|03|13}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
19. rida:
'''Tiit Made''' (sündinud [[13. märts]]il [[1940]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[majandusteadus|majandusteadlane]], ajakirjanik, publitsist ja [[poliitik]].<ref name="CiL5K" />
Ta oli [[1987]]. aastal üks neljast [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) idee autorist. Oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ja [[Eesti Kongress]]i liige ning kuulus aastatel
Made kuulub [[20. Augusti Klubi]]sse, mis koondab [[20. august]]il [[1991]] Eesti Vabariigi Ülemnõukogus [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise]] otsuse poolt hääletanuid. Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.{{lisa viide}}
==
== Töökäik ja poliitiline karjäär ==
Tiit Made oli 1971–1989 [[NLKP]] liige. Oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikutest, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.{{lisa viide}}▼
Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases [[Norma]], õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tehnikaülikoolis), diplomaadina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saatkonnas [[Stockholm]]is, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning saatejuhina raadios ja televisioonis, professorina [[Estonian Business School|Eesti Kõrgemas Kommertskoolis]].{{lisa viide}}
=== Eesti NSV-s ===
▲
Aastatel [[
=== Iseseisvuse taastanud Eestis ===
30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.{{lisa viide}} Tiit Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. [[Eesti Vabariigi Ülemkohus]] otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele.{{lisa viide}} Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru<ref name="Õhtuleht 2008" />. Samuti on 30 aastat [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Nõukogude välisluure]] residendina Skandinaavias tegutsenud [[Boriss Grigorjev]] oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"<ref name="cqTIo" /> (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.{{lisa viide}}▼
[[1990]]–[[1992]] oli Tiit Made [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes [[20. august]]il 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka [[Eesti Kongress]]i liige. Valiti 1990 I [[Eesti Komitee]] liikmeks.{{lisa viide}}
▲30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtule]] au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.{{lisa viide}}
[[Pilt:Tiit Made presidendi roosiaia vastuvõtul 20.8.2018. Foto Martiina Made.jpg|pisi|Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias]]▼
▲[[Pilt:Tiit Made presidendi roosiaia vastuvõtul 20.8.2018. Foto Martiina Made.jpg|pisi|Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul [[Kadrioru roosiaed|Kadrioru roosiaias]]]]
Made oli [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]]. Pärast 1995. aasta [[lindiskandaal]]i lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega [[Arengupartei]], mille liige oli 1998. aasta septembrini.{{lisa viide}}
51. rida ⟶ 56. rida:
Tiit Made on kahekordne Eesti meister [[võrkpall]]is (1956, 1964).{{lisa viide}}
Ta oli 29. aprillil [[1958]]. aastal [[Eesti Raadio]] juurde loodud [[Noorte Reporterite Klubi]] asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.{{lisa viide}}
Tiit Made on tuntud [[ooper]]imuusika austajana. Ta on teinud [[Vikerraadio]]s ooperialaseid saateid "[[Bel canto (saade)|Bel canto]]" ning juhtinud ooperi [[galakontsert]]e Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.{{lisa viide}}
70. rida ⟶ 75. rida:
Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis [[Lembit Kriisa]] kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.
===Teoseid===
105. rida ⟶ 110. rida:
* "Rootsis Nõukogude saatkonnas", Argo, 2016, ISBN 9789949527724
* "Poliitikas pöördelistel aegadel", TEA Kirjastus, 2018, ISBN 9789949244027
* "Nõukaaeg", Rahva Raamat Kirjastus, 2019, ISBN 9789949664788
* "Vend ja õde NKVD küüsis", Trükiviis, 2020, ISBN 9789949016907
* "Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides", MTÜ Eesti Vabaduse Eest, 2020, <nowiki>ISBN 9789916401156</nowiki>
* "Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Pildis ja sõnas, 20. Augusti Klubi, 2021, ISBN 9789916403372
* "Ajad ammused", Tiit Made, 2022, ISBN 978-9916-4-1022-6
* "Saatanlik MRP", 20. Augusti Klubi, 2022, ISBN 978-9949-9565-9-3
===Artikleid===
| |||