Eesti linnad: erinevus redaktsioonide vahel

[[Eesti keskaeg|Eesti keskaegsed]] linnad onolid [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Rakvere]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Toompea]], [[Vana-Pärnu]] ja [[Viljandi]]. [[1296]]. aastal mainis [[Helmold de Lode]] kirjas [[Lübeck]]i raele oma linnu [[Lodenrode ja Koila|Lodenrodet ja Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.

[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] kehtestamisega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] oli Eesti aladel oli 6 linna: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Kuressaare]], [[Narva]], [[Pärnu]], [[Viljandi]], sh [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] 1785. aasta linnaseaduse alusel said [[linnaõigused]] [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]]. 1783. a asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad [[kreis]]ikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati [[Võru ajalugu|Võru]]. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal [[Kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]tele ja majandusalal [[kroonupalat]]ile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud[[linnakodanik]]ud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eriklassidekseri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. EsimeseEsimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud - [[kinnisvara]]de omanikud. [[Linnakodanik]]e teise klassi moodustasid [[gild]]id (sks), mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed [[seisus]]likud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva [[kapital]]i suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt ülesantud kapitali suuruselt aastas ühe protsendi riigimaksu. Täpsemini - kodanikud, kes oma vara hindasid üle 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kes omavara hindasid 5000-10 000 rublani ja kolmandasse gildi varaomanikud, kelle vara suurus oli hinnatud 1000-5000 rublale. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt [[käsitöö]]lised, kes omakorda jagunesid [[tsunft]]ideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi ja nemad jagunesid omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk [[Literaat|literaadid]] - teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.