Y-kromosoomi mikrodeletsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Y-kromosoomi mikrodeletsioonid''' (YCM – ''Y chromosome microdeletion'') on koondnimetus [[geneetiline häire|geneetilistele häiretele]], mille põhjuseks on puuduv [[geen]] [[Y-kromosoom]]is.<ref{{lisa name="???" />viide}}

Meeste viljatus on tingitud Y-kromosoomis toimunud deletsioonide ja/või [[mutatsioon]]ide tõttu, mis on kahjustanud seal paiknevaid [[geen]]e, mis on vajalikud [[spermatogenees]]iks (isassuguelundites toimuv seemnerakkude teke ja areng). Y-kromosoomis on kaardistatud kolm erinevat spermatogeneesi piirkonda AZFa, AZFb ja AZFc (AZF – ''azoospermia faktor''). Nüüd arvatakse olevat ka neljas piirkond AZFd. Deletsioonid nendes piirkondades võivad eemaldada ühe või mitu geeni (DAZ, RBMY, USP9Y ja DBY) ning seetõttu põhjustada viljatust. Deletsioonid põhjustavad azoospermiat tihedamini kui rasket oligozoospermiat, eriti on sellesse kaasatud AZFc piirkond. Puudub selge korrelatsioon deletsiooni suuruse ja paiknemise vahel. Siiski on selge, et suuremad deletsioonid põhjustavad raskemat testikulaarkahjustust. Patsientidel, kellel esineb Y kromosoomi deletsioone, on tihti spermat seemnepurskes kui ka munandites, seega nad on sobivad reproduktsiooniks, kuid sellisel juhul annavad enda geneetilise anomaalia alati meesjärglastele edasi. Paljud mehed YCM-iga elavad normaalset elu, ilma mingisuguste sümptomiteta.<ref name="Carlo" /><ref name="Kretser" /><ref{{lisa name="???" />viide}}

Y-kromosoomi mikrodeletsioonide analüüse peaks oligozoospermikutele ja azoospermikutele pakkuma rutiinselt. Positiivne test looks kindla diagnoosi mehe viljatusprobleemile ning aitaks paare, kes on kannatanud pikaajalise viljastamisprotsessi all. Teadmine, mis deletsiooniga on tegemist, aitab arstil määrata kindlaks parima kunstliku reproduktsiooni meetodi.<ref name="???" />{{lisa viide}}

AZFa piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 792 [[aluspaar|kb]] pikk. AZFa piirkonna alla kuuluvad geenid DBY ja USP9Y (''Ubiquitin-specific protease 9, Y chromosome''). USP9Y oli esimene identifitseeritud funktsionaalne geen selles piirkonnas ja on tihti puudu viljatutel patsientidel. AZFa piirkonna deletsiooniga patsientidel on esinenud Sertoli raku sündroomi, mis takistab spermatotsüütide ja spermatiidide diferentseerumist ning küpsemist, mis viib sugurakkude taandarenguni.<ref{{lisa name="???" />viide}}

AZFb piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 1–3 Mb pikk. AZFb piirkonnas on siiani kaardistatud EIF1AY (''translation-initiation factor 1A, Y isoform'') ja RBMY (''RNA binding motif on the Y'') geen. Patsiendid suure AZFb piirkonna deletsiooniga on azoospermikud ja patsiendid väikse AZFb piirkonna deletsiooniga on kerge või raske oligozoospermiaga.<ref{{lisa name="???" />viide}}

AZFc piirkond asub Y-kromosoomi pikema õla distaalses osas ning on 3,5 Mb pikk. AZFc piirkond hõlmab enda all erinevaid piirkondi ning on jagatud osalisteks deletsioonideks: gr/gr, b1/b3, b2/b3. SY1161, sY1191, sY1291, sY1206 ja sY1201 STS markereid võib kasutada AZFc piirkonna deletsioonide detekteerimiseks. AZFc piirkonnas on kaardistatud peale peamise DAZ geeni veel mitmeid geene: CDY1 (''chromodomain Y 1''), BPY2 (''basic protein Y 2''), PRY (''PTA-BL related Y'') ja TTY2 (''testis transcript Y 2''). Nende geenide funktsioon on teadmata, kuid need on sarnaste omadustega. AZFc piirkonna deletsiooniga patsientidel esineb teiste AZF piirkonna deletsioonidega võrreldes rohkem azoospermiat ning kerget ja rasket oligozoospemiat. AZFc piirkonna deleteerumine põhjustab spermotogeneesi rikkeid, mis takistavad loomulikku ja kunstlikku viljastamist. Deletsioonid, mis hõlmavad enda all DAZ geeni, on kõige sagedamini esinevad. DAZ geeniklaster on 380 kb pikk, koosnedes seitsmest DAZ geeni koopiast, millest 4 on väga lähestikku koos. Kõigil neljal DAZ geenil on identne DNA järjestus (>99,9%) ja erinev suurus: DAZ1 on 65 kb pikk, DAZ2 70 kb, DAZ3 50 kb ja DAZ4 55 kb. Kuigi enamiku deletsioonide alla lähevad kõik 4 DAZ geeni, põhjustab ainult kahe DAZ geeni puudumine spermatogeneesi häireid. AZFc piirkonna gr/gr deletsioon eemaldab 3.5 Mb pikkuse ala, millesse kuulub kaks DAZ geeni koopiat ja üks CDY1 koopia.<ref{{lisa name="???" />viide}}<ref name="Bansal" />

AZFd piirkond asub AZFb ja AZFc piirkonna vahel. SY133, SY145, SY153 ja SY152 STS markereid võib kasutada AZFd piirkonna detekteerimiseks. Kõige sagedamini on puudu SY153 STS marker. AZFd piirkonna deletsiooniga patsienditel võib esineda kerge oligozoospermia. Patsiendid võivad omada normaalset spermatosoidide arvu, kuid on ebanormaalse morfoloogiaga.<ref{{lisa name="???" />viide}}

Y-kromosoomi mikrodeletsioonide parandamise moodus erineb teistest kromosoomidest. Inimese Y-kromosoom kandub isalt pojale üle otse, mitte nagu teised kromosoomid, mille võimalikud vead parandatakse ema ja isa kromosoomi kombineerumise teel. Y-kromosoomi NRY ei osale X-kromosoomiga kombineerumisel, seetõttu esineb Y-kromosoomis [[looduslik valik]], teatud deletsiooniga inimene ei saa järglasi.<ref{{lisa name="???" />viide}}

Y-kromosoomi mikrodeletsioone detekteeridakse hetkel [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]]-iga (''polymerase chain reaction''). PCR on meetod, mida kasutatakse [[DNA]] või [[RNA]] järjestuse kordistamiseks või mikrodeletsioonide leidmiseks, seljuhul kasutatakse DNA konkreetsete fragmentide amplifitseerimist.<ref{{lisa name="???" />viide}}<ref name="ukdKa" />

Mehe DNA proov segatakse umbes 300 teadaoleva STS markeriga (''sequence-tagged sites'' on suhteliselt lühike, kergesti PCR amplifitseeritav järjestus (200–500 bp), mille kaudu saab detekteerida genoomijärjestusi, mille asukoht genoomis on kaardistatud). Seejärel kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni amplifitseerimiseks ning [[geelelektroforees]]i, et näha, kas DNAs esineb valitud markereid.<ref{{lisa name="???" />viide}}<ref name="sArnU" />

[[Azoospermia]] korral puuduvad spermid täielikult spermast. [[Aspermia]] korral puudub ejakulatsiooni ajal sperma. [[Oligospermia]] korral on spermide hulk väiksem kui 10 miljonit/ml. [[Astenozoospermia]] korral on spermide liikuvus väiksem kui 40%. [[Teratozoospermia]] korral on 40% spermidest ebanormaalse morfoloogiaga. [[Nekrospermia]] korral on spermid elujõuetud. [[Oligoastenozoospermia]] korral on spermide liikuvuse tihedus väiksem kui 8 miljonit/ml. [[Hematospermia]] korral on spermas punased verelibled ehk [[erütrotsüüdid]]. [[Püospermia]] korral on spermas valged verelibled ehk [[leukotsüüdid]]. [[Polüzoospermia]] korral on spermide kontsentratsioon ülemäära kõrge.<ref{{lisa name="???" />viide}}

<!--<ref name="">Poongothai J., Gopenath T. S., Manonayaki S.. Genetics of human male infertility. 2009.</ref> #kas see viide on allikas malliga "lisa viide" väidetele? Vt ka arutelu-->