Redaktsioon: 27. november 2017, kell 20:40 redigeeri Meryli (arutelu \| kaastöö) 2200 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2018, kell 13:02 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 387 muudatust parandasin vigaseid linke siit (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/5567/oppejkor.pdf?sequence=1), et viidatud allikas on teisi nimekujusid Uuem muudatus →
8. rida: 19.sajand Tartu Ülikoolis on silmahaigusi lugenud üldkirurgia kursuse vältel mitmed kirurgiaprofessorid: [[~~M.E.~~Michael Ehrenreich Kauzmann]] (1805-1810), [[~~I.L.~~Johann Ludwig Jochmann]] (1811-1814), [[~~C.H.~~Johann Christian Moier]] (1814- 1836), [[Nikolai ~~Pirogov\|N.I.~~ Pirogov]] (1836-1841). Pirogov avas ka ajutise silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaades (1836-1841). [[G.Georg Franz Blasius Adelmann]]( (1841-1871) avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867).<ref>Ibid</ref> Jaanuarist 1868 avas professor [[Georg von Oettingen]] esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjamõisa tänava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult Tartu Ülikooli silmahaiguste õppetool, mille juhatajaks sai prof. Oettingen (1867-1879). Ta oli ka ülikooli rektor ja Tartu linnapea.<ref>Ibid</ref>

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik: erinevus redaktsioonide vahel