Panoraamivabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
välja, vt arutelu
9. rida:
 
Enne [[internet]]iajastut ja [[mobiiltelefon]]ide levikut ei olnud panoraamivabadus tavakasutajate jaoks eriti oluline küsimus, kuna eraisikute tehtud piltide levik ei olnud kuigi suur. Tänapäeval on fototehnika lihtsustumise ja odavnemise ning suhtlusvõrkude leviku tõttu seevastu tavaline, et tavatarbijad teevad avalikes kohtades massiliselt fotosid ning levitavad neid internetis, kasutades sotsiaalvõrgustikke ja kommertsrakendusi nagu [[Facebook]], [[Instagram]], [[Flickr]], [[Vkontakte]] jts või [[blog]]id, mida enamasti majutavad äriettevõtted. Seejuures pööratakse aga vähe tähelepanu kasutustingimustele. Kui suhtlusvõrk reserveerib endale õiguse kasutada kogu üleslaaditud pildimaterjali oma reklaamides, tekitab see olukorra, kus ühelt poolt võivad erafirmad fotosid avalikus kohas paiknevates kunstiteostest kasutada ärilisel otstarbel, teisalt aga vastutavad nende avalikustamise eest üleslaadijad.
 
Samuti puudutab panoraamivabadus internetirakendusi ja saite, mis on avatud kasutamiseks kogu maailmas. Näiteks on Vikipeedia keskses pildiandmebaasis [[Wikimedia Commons]] lubatud avaldada vaid fotosid, mis on vabad nii äriliseks kui ka mitteäriliseks kasutuseks, kuna nendevaheline piir on eri jurisdiktsioonides hägune ning võiks tekitada juriidilisi komplikatsioone. See tähendab, et panoraamivabaduseta riikides asuvatest avalikest kunstiteostest tohib Wikimedia Commonsisse laadida fotosid vaid juhul, kui selleks on autoriõiguste omaniku luba või autor on surnud piisavalt kaua, et autoriõigused oleksid läinud avalikku omandisse (Euroopa Liidus 70 aastat). Eestikeelses Vikipeedias on kogukonna otsusega kehtestatud erand{{lisa viide}}, mis lubab kasutada siin ka avalikus kohas paiknevate teoste fotosid (mida Eestis autoriõiguse seadus lubab tarvitada mitteäriliselt), kuid neid ei tohi laadida Wikimedia Commonsi keskandmebaasi.
 
==Juriidilised üksikasjad==