Entroopium
Entroopium on meditsiiniline seisund, mille korral on silmalaug või silmalaud sissepoole voltunud. See võib mõjutada ülemist silmalaugu, alumist silmalaugu või mõlemat, olla ühepoolne või kahepoolne ning avaldada kliinilisi silmanähte[1]. Entroopiumi käigus tekib silma sarvkesta pidev ärritus ning suureneb infektsioossetesse silmahaigustesse nakatumise tõenäosus. Ravimata jätmisel võib tekkida püsiv nägemise halvenemine või nägemiskadu.[2]Haiguse kulg, diagnostika ja ravi on sarnased nii inimestel kui ka loomadel.
Tüübid muuda
Entroopiumi saab patogeneesi järgi jaotada kaheks.
Primaarne muuda
Primaarne ehk arenguline entroopium moodustab enamuse entroopiumi juhtumitest. See tuleneb silmalaugude, silmakoobaste, silmamuna ja nende omavaheliste sidemete arenguhäiretest.[2]
Sekundaarne muuda
Sekundaarne entroopium on vähem levinud ja seda põhjustavad traumajärgne armkude või lihasspasmid. Spastiline entroopium viitab entroopiumile, mis on põhjustatud musculus orbicularis oculi spasmist vastusena tugevale silmavalule või -ärritusele. Armkoest tulenev entroopium tekib varasematest operatsioonidest, vigastustest ja traumadest omandatud silmalau deformatsioonidest või kroonilisest põletikust.[2]
Sümptomid muuda
Inimestel ja loomadel muuda
- silmade vesisus
- silmade punetus
- sidekesta hüpereemia
- eritis silmast
- blefarospasmid
- sügelus[1]
Loomadel muuda
Kromodakrüorröa (silmade ümber olevate karvade värvuse muutus, mis on põhjustatud pisaravoolust).[1]
Diagnoosimine muuda
Enne entroopiumi diagnoosimist tuleb läbi vaadata patsiendi olemasolev anamnees ning välistada igasugused muud silmahaigused ja infektsioonid.[2]
Schirmeri test muuda
Patsiendi näo ehitus ja silmalaugude asend vaadatakse üle ning sooritatakse Schirmeri test. Test viiakse läbi kasutades lokaalset anesteetikumi ning mõõdetakse pisarate sekretsioonitaset. Kasside puhul on aga selline test üsna ebatäpne, sest nende pisaranäit on niigi madal. Selle tõttu peab antud juhul jälgima ka muid füüsilisi näite ja sümptomeid. Peale testi sooritamist vaadatakse patsiendi näokuju ja silmalaugude asend uuesti üle.[2]
Fluorestsentsangiograafia muuda
Erinevate võõrkehade või sarvkesta kahjustamise tuvastamiseks silmas kasutatakse fluorestsentsangiograafiat. Sarvkesta fluorestseiiniga kuvamine on oluline haavandite või sarvkesta traumade tuvastamiseks. Haavandid võivad olla nii entroopiumi põhjuseks kui tagajärjeks.[2]
Ravi muuda
Entroopiumi saab ravida nii invasiivselt kui ka mitteinvasiivselt, kuid tavaliselt annab parima tulemuse kirurgiline ravi.
Mitteinvasiivsete ravimeetoditena on kasutusel kleepuvad õmblused, kontaktläätsed või tarsorraafiad.[1] Neid kasutatakse põhiliselt kirurgilise ravi eel sümptomite vähendamiseks.
Üks invasiivse ravi võimalustest on hüaluroonhappe kasutamine nahaaluse täiteainena. See protseduur võib eriti sobida eakatele patsientidele ja neile, kellel on kõrge anesteesia risk, sest protseduur ei nõua üldanesteesia kasutamist.[3]
Kirurgiline ravi muuda
Modifitseeritud Hotz-Celsuse tehnika muuda
Modifitseeritud Hotz-Celsuse tehnikat kasutatakse alumise silmalau ravis. Modifitseeritud Hotz-Celsuse tehnikas (HC) tehakse esialgne sisselõige silmalau servast allpool ja sellega paralleelselt, ulatudes üle entroopiast kahjustunud ala. Seejärel tehakse teine sisselõige tehtud lõikest madalamalt ja eemaldatakse kahe lõike vahele jääv nahk. Paranduse täpsemaks muutmiseks ja eemaldatava koe hulga vähendamiseks peab sisselõige olema kaane serva lähedal.[2]
V-kiilu eemaldamine muuda
V-kiilu eemaldamist kasutatakse entroopiumi jaoks enamasti koos Hotz-Celsuse tehnikaga. Selle tehnikaga alalau entroopiumi korrigeerimise ühe kirurgilise protseduuri üldine edukus oli 94,2% silma kohta. [4] Silmalaust eemaldatakse kolmnurga kujuline koetükk ja laug õmmeldakse uuesti kokku, mille tulemusel nahk pinguldub. [2]
Entroopium loomadel muuda
Entroopiumi on dokumenteeritud enamiku koeratõugude puhul, kuigi mõned tõud (eriti tõupuhtad) on haigestunud sagedamini kui teised. Nende hulka kuuluvad akita, mops, tšau-tšau, shar pei, bernhardiin, Inglise kokkerspanjel, bokser, Inglise springerspanjel, Kõmri springerspanjel, labradori retriiver, Cavalier King Charlesi spanjel, Napoli mastif, bullmastiff, Saksa dogi, Iiri punane setter, Shiba Inu, rotveiler, puudel.[5] Sarnaselt on entroopiumi dokumenteeritud ka kassidel.
Allikad muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 de Moraes, Reiner Silveira. Pereira, Isabella Ermandina. da Silva, Mariana Ferreira. Arcaten, Nathany. Bartoli, Raphaella Barbosa Meirelles. de Souza Ramos, Dirceu Guilherme. do Amaral, Andreia Vitor Couto (30. aprill 2021). "Clinical epidemiological analysis of entropion in dogs and cats: retrospective study (2013-2020) in the veterinary hospital of the federal University of Jataí". International Journal of Development Research. Vaadatud 30.10.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Diaz, Jesus. Grundon, Rachael (30. juuli 2015). "Diagnosis and treatment of entropion in felines" (PDF). Vet Times. Vaadatud 30.10.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ McDonald, Jessica E. Knollinger, Amy M (9. märts 2019). "The use of hyaluronic acid subdermal filler for entropion in canines and felines: 40 cases". PubMed. Vaadatud 31.10.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Read RA, Broun HC. Entropion correction in dogs and cats using a combination Hotz-Celsus and lateral eyelid wedge resection: results in 311 eyes. Vet Ophthalmol. 2007 Jan-Feb;10(1):6-11. doi: 10.1111/j.1463-5224.2007.00482.x. PMID: 17204122.
- ↑ Gelatt, Kirk N (2014). Essentials of Veterinary Ophthalmology (3rd ed.) (inglise keel). Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-118-77192-1.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)