Enrico Zuccalli

Šveitsi arhitekt

Enrico Zuccalli (õieti Johann Heinrich Zuccalli; umbes 1642 Roveredo (Graubündeni kanton) – 8. märts 1724 München) oli Šveitsi päritolu arhitekt ja ehitusmeister, Müncheni kõrgbarokkarhitektuuri peamine esindaja (Müncheni itaaliapärase baroki juhtiv esindaja Giovanni Antonio Viscardi kõrval).

Elulugu muuda

Väljaõppe sai ta Kaspar Zuccallilt.

Aastal 1669 läks ta Münchenisse, kus ta sai 1673 Agostino Barelli järeltulijana Baieri õueehitusmeistriks. Ta võttis üle Barelli ehitused ning viis lõpule Theatinerkirche ja Nymphenburgi lossi.

Aastal 1677 edutati ülemehitusmeistriks ning 1689 sai ta õuekammernõunikuks.

Aastatel 1684–1688 projekteeris ja ehitas Zuccalli Lustheimi lossikese Schleißheimi lossi pargis.

Aastal 1695 läks ta Liège'i ning seejärel Bonni, kuhu ta pidi Baieri kuurvürsti Joseph Clemensi ülesandel ehitama residentsilossi. Aastal 1697 pandi lossile nurgakivi, kuid ehituse viis lõpule alles Robert de Cotte pärast 1715. aastat. See tohutu hoone on üks Euroopa barokkarhitektuuri monumentaalseid teoseid.

Aastal 1706 vabastas Austria administratsioon Baieris Zuccalli kõikidest ametitest. Ta elas kuni 1714. aastani Ettali kloostris. Alates 1710. aastat juhatas ta kloostri ümberehitamist.

Zuccalli ehitisi mõjutas itaalia kõrgbarokk. Selles stiilis tegi ta 1696 esimesed kavandid kuurvürsti suveresidentsile Schleißheimis (Schleißheimi loss). Ehitus algas ametlikult 1701 ning kestis algul 1704. aastani; lõpule viis selle Joseph Effner 17191727.

Enrico Zuccallilt pärineb ka Porcia palee Münchenis (1693).

Vaata ka muuda