Elektrišokirelv

Elektrišokirelv on relv, mis elektrivoolu toimel halvab ohtliku isiku, ilma sellele isikule tõsiseid vigastusi tekitamata.

Elektrišokirelvad kuuluvad mittesurmavate relvade hulka, kuid kuna inimeste reaktsioon elektrivoolule on väga erinev, on teada ka hulgaliselt elektrišokirelvade kasutamisest tingitud õnnetusi ja surmajuhtumeid.

Elektrišokirelvi on mitut tüüpi ning neid kasutatakse maailmas laialdaselt nii militaar- ja korrakaitse valdkonnas kui ka tsiviilisikute poolt enesekaitse eesmärgil. Paljudes riikides üle maailma on elektrišokirelvade kasutamine keelatud. Eestis vastavalt relvaseaduse §20 (3) on elektrišokirelv tsiviilkäibes keelatud (jõustruktuurides on relv laialdasemas kasutuses aastast 2017).

Ajalugu

NASA teadlane Jack Cover alustas taseri kui elektrišokirelva väljatöötamist aastal 1969. Esimene seade, mis valmis aastal 1974, klassifitseeriti tulirelvana, kuna see kasutas tulistamiseks püssirohtu. Esimesi käsi-elektrišokirelvi hakkas tootma aastal 1983 firma Nova Technologies. Nende toodetud XR-5000 seade on olnud aluseks paljudele tänapäevalgi kasutusel olevate elektrišoki käsirelvade väljatöötamisele. Elektrišokirelvade eelkäijad on aga kasutusel juba varasemast ajast, mil loomade karjatamiseks on kasutatud elektrinuie ja elektrikarjuseid.

Elektrišokirelvade tüübid

Elektrišokirelvi liigitatakse vastavalt nende ehitusele ja kasutusotstarbele järgmiselt:

kaasaskantavad käsi-elektrišokirelvad – taskulambi- või mobiiltelefonisuurused, nende kasutamiseks peab olema sihtmärgiga vahetu kontakt. Taolised seadmed on paljudes riikides müügil isikukaitsevahendina või kasutusel korrakaitseorganites;

elektrišokinuiad – elektrišokirelva mehhanism on kombineeritud nuiaga, mis võimaldab relva kasutada mitmeotstarbeliselt. Vajalik on vahetu kontakt sihtmärgiga;

elektrišokivööd – kinnitatakse isiku külge, vöö toimib samamoodi nagu muud elektrišokirelvad. Vööd juhitakse üldjuhul kaugjuhtimispuldiga, kuid on ka mudeleid, mis aktiveeruvad isiku liikumise peale;

taserid – toimivad nagu muud elektrišokirelvad, kuid taserile on iseloomulik, et sihtmärgi suunas tulistatakse kaks juhtmetega ühendatud elektroodi, mis kannavad elektrilöögi sihtmärgini. Taserid võimaldavad sihtmärgi teha kahjutuks pikemalt distantsilt kui eespool nimetatud tüüpi elektrišokirelvad;

juhtmeta elektrišokirelvad – välja töötatud Taser Internationali poolt. Need võimaldavad sihtmärgi kahjutuks teha kuni 30 meetri kauguselt.

Ehitus

Elektrišokirelvade väline ehitus sõltub nende kasutuseesmärgist. Paljud enesekaitsevahenditena müügil olevad elektrišokirelvad on tihtipeale maskeeritud ning näevad välja nagu muud olmekaubad (näiteks huulepulk, mobiiltelefon, taskulamp jne) kuid on eristatavad kahe elektroodi abil, mis tuleb suunata sihtmärgile ja mis elektrilaengu edasi kannavad. Sel juhul on vasturünnak ohule pigem ootamatu. Enamus elektrišokirelvade mudelitele on aga spetsiaalselt paigutatud eraldi paar elektroode, mis on mõeldud just ründaja hirmutamiseks. Neid elektroode nimetatakse ka test-elektroodideks ning need paiknevad üksteisele piisavalt lähedal, et elektrivool nende vahel liiguks. Kahe elektroodi vahel olev õhk ioniseerub elektrivoolu toimel, mille tulemusena on visuaalselt näha sädet ning kuulda elektrivoolule iseloomulikku raginat. Nende elektroodide abil on võimalik tuvastada, kas seadeldis endiselt toimib, ning see mõjutab psühholoogiliselt ka ründajat, kuna tegu on äratuntava ohuallikaga. Lisaks ehitatakse elektrišokirelvi, mida on võimalik kasutada eemalt. Sellised elektrišokirelvad tulistavad sihtmärgi suunas kaks elektroodi, mis on juhtme kaudu ühenduses relvaga. Tehnilises mõttes on seadmete ehitus ning tööpõhimõte aga üks ja sama. Harilikult on elektrišokirelvade elektriskeemi ehitus võrdlemisi lihtne ning selle koostamise jaoks vajalikud komponendid on kättesaadavad pea kõigist elektroonikapoodidest. Seetõttu leidub internetis hulgaliselt juhendeid ning näiteid, kuidas elektrišokirelva ise ehitada. Kaasaskantavad elektrišokirelvad on enamasti taskulambi suurused ning kasutavad toitena ühte või mitut 9-voldist patareid, olenevalt tootjast ja mudelist. Elektrišokirelvade elektriskeemi ülesanne on toiteallikast (üldjuhul patareist) saadav madala pingeväärtusega alalispinge muundada kõrge pingeväärtusega vahelduvvooluks või pulseerivaks alalisvooluks. Olulised skeemi osad on toiteallikas, ostsillaator, võnkeahel ning transformaator ja/või pingekordisti.

Tööpõhimõte

Selleks, et inimene saaks enda keha liigutada ning juhtida, saadab aju välja äärmiselt nõrku elektrilisi signaale. Kui inimese peal kasutatakse elektrišokirelva, siis ei suuda inimkeha enam eristada ajust tulevaid signaale elektrišokirelvast saadud elektrilöögist, mistõttu kogu keha motoorne tegevus on mõneks ajaks halvatud. Juhul kui elektrišokirelva genereeritud pulseeriv elektrisignaal imiteerib inimese aju saadetavaid elektrilisi signaale, sunnib see inimkeha lihaseid lühikese aja jooksul äärmuslikult palju energiat kulutama, mistõttu peale elektrilöögi saamist on inimene mõneks ajaks võimetu liikuma. Mõlemal juhul segatakse inimese aju poolt tulevaid elektrisignaale, mille tulemusena inimene ei ole võimeline enda liigutusi kontrollima ning tekivad järsud lihaste kokkutõmbed. Elektrišokirelvad ei põhjusta inimesele üldjuhul tõsiseid kehavigastusi, kuna pinge on küll suur, kuid voolutugevus on väike. Küll aga võib elektrišokirelva kasutamine põhjustada tõsiseid vigastusi või koguni surma inimestel, kellel esineb südame rütmihäireid või kes kasutab elektroonilisi südamerütmureid. Elektrišokirelvad halvavad sihtmärgi ainult nende õigel kasutamisel. Üldjuhul on vajalik tabada inimest torso piirkonda. Juhul kui elektrišokirelvaga tabatakse kätt või jalga, ei pruugi tulemus olla oodatav, kuna elektrivool kandub paremini edasi nendes keha piirkondades, kus keha elektriline takistus on kõige väiksem. Elektrišokirelvade genereeritud pinge väärtus on harilikult vahemikus 20 000 – 150 000 volti. Voolutugevus on enamasti ligikaudu 10 milliamprit. Pinge sagedus on enamikul mudelitel ligikaudu 60 Hz.

Elektrišokirelva elektriskeemi näide

Joonisel on kujutatud võimaliku elektrišokirelva skeemi näidet. Selles skeemis muundatakse toiteallikast tulev 12-voldine alalisvool kõigepealt vahelduvvooluks, kasutades ostsillaatorit. Ostsillaatori ülesanne on tekitada antud juhul impulsspinget. Antud skeemis on ostsillaatori konstrueerimiseks kasutatud 555 timerit' ja passiivseid elemente (takistid, kondensaatorid). Kasutades transformaatorit muundatakse saadud vahelduvpinge kõrgema pingeväärtusega vahelduvvooluks. Kuna pingeväärtuste suhe transformaatori primaar- ja sekundaarmähisel on võrdeline voolutugevuste suhtega transformaatori primaar- ja sekundaarmähisel, siis mida suurem on pinge transformaatori sekundaarmähisel, seda väiksem on voolutugevus. Pinge tõstmiseks on skeemi lisatud ka 8-astmeline kondensaatoritel ning dioodidel põhinev pingekordisti. Sellise pingekordisti abil saavutatakse antud juhul pinge väärtus kuni 20 kilovolti. Taolise pingekordisti puhul tuleb arvestada muidugi sellega, et sisendisse antud vahelduvvool on väljundis muundatud pulseerivaks alalisvooluks. Pingekordisti kordistustegurit on võimalik suurendada, lisades kondensaatori-dioodide paare. Elektrišokirelva väljundiks on kaks eraldatud elektroodi, mis sõltuvalt elektrišokirelva tüübist ja mudelist paiknevad eri kohtades. Kui nende elektroodide vahele ühendatakse inimkeha ehk elektrijuht, siis hakkab elektrivool liikuma ühelt elektroodilt teisele, läbides inimese keha ja seejuures närvisüsteemi.