Eksperimentaalne filosoofia

Eksperimentaalne filosoofia on analüütilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta. Sageli vastandab eksperimentaalne filosoofia end tugitoolifilosoofiale, mis arvestab ainult filosoofide intuitsioone.

Kuigi eksperimentaalfilosoofiline liikumine algas umbes 2000.aastal, oli empiiriliste meetodite kasutamine filosoofias olemas juba ammu enne seda. Praegused eksperimentaalfilosoofid väidavad, et eksperimentaalne suund on tegelikult selle metodoloogia juurde tagasipöördumine, mida kasutasid juba paljud antiikaja filosoofid. Samas on tänapäeval filosoofe, kes leiavad, et eksperimentaalsed tööd pole tegelikult midagi filosoofiasse panustanud, ning need on olulised vaid psühholoogia, mitte filosoofia valdkonnad (Knobe 2007).

Eksperimentaalne filosoofia on valdkond, kus kasutatakse eksperimentaalpsühholoogia meetodeid, et uurida inimeste mõtteviise filosoofilistes küsimustes ja seejärel täpsustada, kuidas saadud tulemused sobivad traditsioonilistesse filosoofilistesse aruteludesse. Viiakse läbi kontrollitud ja süstemaatilisi eksperimente, et uurida inimeste intuitsioone ja nende kontseptuaalset kasutamist. Kogutakse ka andmeid selle kohta, kas mõned intuitsioonid võivad olla liiga ebausaldusväärsed toetamaks filosoofilisi teooriaid (Nadelhoffer, Nahmias 2007).

Eksperimentaalne filosoofia on analüütilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta. Sageli vastandab eksperimentaalne filosoofia end tugitoolifilosoofiale, mis arvestab ainult filosoofide intuitsioone (Tooming 2011). Eksperimentaalpsühholoogid ei ole ainult taaselustanud mitmeid olulisi arutelusid filosoofias, vaid on avanud ka uusi võimalusi interdistsiplinaarseteks uuringuteks ja dialoogideks. Antud on oluline ja kestev panus filosoofiasse, seades kahtluse alla mõned varasemad metodoloogilised eeldused (Nadelhoffer, Nahmias 2007).

See lähenemisviis on avalikult kriitiline mõisteanalüüsi suhtes ning kogub oma andmeid empiiriliselt, sotsiaalteaduslikku metoodikat kasutades. Eksperimentaalset filosoofiat võib mõista metodoloogilise murranguna senise aprioorse analüüsi suhtes. Kui küsida, kust pärinevad filosoofide hinnangud selle kohta, kas mingi mõiste rakendub antud olukorrale või mitte, siis ühe levinud vastuse järgi toetub filosoof oma intuitiivsele otsustusele. Eksperimentaalfilosoofid on aga kogunud hulgaliselt empiirilisi andmeid, mis näitavad, et inimeste intuitsioonid varieeruvad sõltuvalt täiesti kõrvalistest asjaoludest. Sellest lähtuvalt on vaidlusaluseks küsimuseks, kas tuleks loobuda intuitsioonidest kui filosoofilisest tõendusmaterjalist või mitte (Mölder 2011).

Keskseks eksperimentaalfilosoofiliseks meetodiks on filosoofias levinud ka mõtteliste eksperimentide kohandamine tavainimesele ning selle uurimine, kuidas tavainimene lahendab traditsioonilisi filosoofilisi dilemmasid. Mõtteliste eksperimentide käigus manipuleeritakse eksperimendi stsenaariumi mõtteliselt, mitte tegelikkuses, ning mõttelised eksperimendid leiavad kasutust mitte üksnes filosoofias, vaid ka erinevates teadusvaldkondades, näiteks füüsikas ja psühholoogias. Uuritakse, kuidas mõttelisi eksperimente sooritavad erineva ühiskondliku, kultuurilise, soolise ja vanuselise profiiliga indiviidid. Eksperimentide tulemusena saadud andmeid analüüsitakse kvantitatiivsete või kvalitatiivsete meetoditega. Eesmärgiks on koguda andmeid ja teha järeldusi selle kohta, kuidas tavainimesed mõtlevad ja mõisteid kasutavad (Bohl 2011)

Kirjandus muuda

Bohl, V. (2011). Milleks on sotsiaalse tunnetuse uurimisvaldkonnas tarvis filosoofiat? Studia Philosophica Estonica (2011) 4.1, 20–51
Knobe, J. (2007). Experimental Philosophy and Philosophical Significance. Philosophical Explorations, 10: 2
Mölder, B. (2011). Analüütiline filosoofia - mis ta on ja mis ta ei ole? Mölder, B., Kangilaski, J. (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, Tartu: EYS Veljesto Kirjastus
Nadelhoffer, T., Nahmias, E. (2007). The Past and Future of experimental philosophy. Philosophical Explorations, Vol. 10 Issue 2: 123-149
Tooming, U. (2011). Intuitsioonidest eksperimentaalses filosoofias. Mölder, B., Kangilaski, J. (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, Tartu: EYS Veljesto Kirjastus