Eestkäibija, ka esikäibija, oli eesti talupojapulmale eelnenud abiajamisel ehk hundihännaajamisel pruudi saatja.

Ta oli tavaliselt vanem naine, vahel ka mees, kelle käes oli andekott, viinapudel ja tubakasarv. Pruudi sugulaste juures palus, seletas ja kostitas eestkäibija, pruut ainult tänas ja oli n-ö ennast näitamas. Mõnel pool oli eestkäibijaks on nadu (Karja, Anseküla, Jämaja, Muhu).[1]

Viited muuda