Eestimaa jalaväerügement (Mellin)
Eestimaa jalaväerügement (ka Eestimaa värvatud jalaväerügement; rootsi k. Estländskt värvat infanteriregement) oli 1702–1710 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõjas Eesti sõjategevuses. Üksus hävis Tallinna piiramisel. Üksuse juhataja oli ooberst Berend Johann von Mellin.
Ajalugu muuda
Eestimaa jalaväerügement moodustati 1702. aasta sügisel Tallinnas ning koosnes seitsmest kompaniist. Üksuse juhatajaks määrati ooberst Berend Johann von Mellin. Algselt oli rügemendi koosseisus ligi 1000 meest.[1][2] 1707. aastal oli üksuses 790 meest.[3] Sõja lõppedes kannatas rügement haiguste ja nälja all, nii et 1709. aasta suvel oli üksuses seetõttu ligi 100 sõdurit surnud.[4] Üksus osales Tallinna kaitsmisel ning hävis selle käigus.[5]
Viited muuda
- ↑ "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 16.01.2024.
- ↑ "Vaimulikud kaitsejõududes". Lk 66. Vaadatud 16.01.2024.
- ↑ Lk 170 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 185-186 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 21 (Svenska arméns regementen, 1920)
Kasutatud kirjandus muuda
- Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.
- Nordensvan, Carl Otto. Svenska arméns regementen 1700–1718. 1920.