Eestimaa ametiühingute I kongress

Eestimaa ametiühingute I kongress (kirjanduses ka Eestimaa ametiühisuste I kongress) oli ametiühingute esindajate kongress Tallinnas 30. augustist 31. augustini 1919.

Monument kongressi delegaatidele (autor Aleksander Kaasik)

Osavõtt kongressist oli aktiivne, hääleõigust omas 412 kandidaati. Kongressi hääletusmandaadist jäid ilma mitmeid ametiühingud: põllutööliste keskorganisatsioon, Tartu voorimeesteselts, kooliõpetajate selts, riigiteenijate ametiühisus, Tallinna linnateenijate selts, posti ja telegraafi teenijate ametiühisus. Saal oli ehitud punaste lippude ja plakatitega. Nendel pealkirjad: "Elagu üleilmne sotsiaalne revolutsion", "Kõigi maade töölised ühinege" jne. Peamiselt võtsid osa enamlaste esindajad, sotsiaaldemokraate oli hääletuse järgi umbes 30.

Kongressi juhatajaks valiti Asutava Kogu liige Erich Joonas.

Kongressil kritiseeriti sotsiaaldemokraatide, kodanlaste ja valitsuse tegevust. Kes vastupidist väitis, see karjuti ja vilistati maha. Kongress võttis vastu otsuse, milles nõuti interventsioonisõja viivitamatut lõpetamist ja rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga.

Teisel päeval teatas korrapidaja, et kongress on valitsuse poolt ära keelatud. Sellega ei olnud kongressil osalejad nõus. Korraga karjus keegi, et maja on sõjaväe poolt ümber piiratud. Algas ärevus ja rüselemine uste poole. Joosti ühest toast teise. Kõik väljakäigud olid sõjaväe valve all. Läbi lasti saadikud üksikult, kusjuures kõigi koosolejate nimed kirjutati üles. Hilisööni kestis osavõtjate üleskirjutamine. Liiklus töölistemaja ümbruses pandi seisma.

102 kongressist osavõtnud inimest arreteeriti ja saadeti maalt välja. Hiljem selgus, et 25 neist tapeti 3. septembril 1919 Irboska veretöö käigus.

KirjandusRedigeeri

Päevaleht, 1. september 1919, lk.3

VälislingidRedigeeri