Eesti kodakondsuse taotlemine

Eesti kodakondsuse saamiseks on kolm võimalust. Eesti kodakondsust on võimalik omandada sünnijärgselt ja naturalisatsiooni korras ning ka taastada inimesel, kes on alaealisena Eesti kodakondsusest ilma jäänud.

Eestis ei ole topeltkodakondsus lubatud, mistõttu tuleb Eesti riigi kodanikuks saamisel loobuda teisest olemasolevast kodakondsusest. Erandlik on olukord, kus laps omandab sünnijärgselt kaks või rohkem kodakondsust. Sellisel juhul tuleb lapsel peale täisealiseks saamist otsustada, mis riigi kodanik ta soovib olla.

Taotlemise tingimused

Eestis sündinud Eesti kodakondsusega isikult ei ole lubatud kodakondsust ära võtta. Erandina võib kodakondsuse ära võtta isikult, kes on oma käitumisega reetnud Eesti Vabariiki. Väliskodanikel ja ka kodakondsuse kaotanud isikutel on Eesti kodakondsust võimalik taotleda järgmistel tingimustel:

• isik on truu Eestile;
• isikul on permanentne ametlikult heakskiidetud sissetulek;
• isik on läbinud Eesti Vabariigi seaduste tundmise eksami;
• isikul on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus;
• isik on enne taotluse esitamist Eesti Vabariigis elanud elamisloa alusel vähemalt 8 aastat, millest 5 aastat on Eesti elatud püsivalt;
• isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistris registreeritud;
• isik on läbinud riigikeele oskuse eksami.

Alla 15-aastasele isikule saavad kodakondsust taotleda ainult lapsevanemad. Sellisel juhul peavad lapsevanematel olema täidetud järgmised nõuded:

• nad on peale lapse sündi Eesti kodakondsuse saanud;
• üks lapsevanem peab olema saavutanud kokkuleppe teise mittekodakondse lapsevanemaga;
• taotleja on Eesti kodakondsusega lapse eestkostja;
• taotleja on üksiklapsevanem, kes sai kodakondsuse peale järglase sündi;
• lapsevanemad soovivad saada Eesti Vabariigi kodanikuks lapsega samal ajal.