Eesti Keele Kaitse Ühing

selts Eestis

Eesti Keele Kaitse Ühing (lühend EKKÜ) on 12. oktoobril 1999 asutatud ühing eesti keele kaitseks[1].

Tegevus muuda

EKKÜ korraldab regulaarselt ettekandekoosolekuid, analüüsib ajakirjanduskeelt ja tutvustab tulemusi lehetoimetustes. Ühing tähistab emakeelepäeva ja kultuuritegelaste tähtpäevi, korraldab keeleseminare ja abiturientidele suunatud keelekonsultatsioone[1].

Kord aastas annab ühing välja ajakirja Keelekaitsja[1].

EKKÜ toetas Meinhard Laksi algatust kuulutada emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks[1].

Korduvalt on ühing tauninud Eesti ärinimede võõrapärasust, ingliskeelsete tsitaatsõnade rohkust ajakirjanduses ja "keele risustamise tendentse" ilukirjanduses. "Häiriv on eestlaste alaväärsuskompleks, rahvustunde lahjenemine, haridustegelaste endi keeleline nõrkus, mille tõttu eesti keel kui õppeaine on asendatud segaõppeainega. /---/ On viimne aeg peatada eesti keele laostumine Eesti Vabariigis," kirjutati EKKÜ üldkoosoleku seisukohtades 21. märtsil 2001.

EKKÜ on ka seisukohal, et kirjakeele tugevus seisneb selle reeglistatuses. "Väärade lähtealuste tõttu on keelekorraldajateks hakanud inimesed loobunud kirjakeele reeglistamisest, selle asemele on võetud soovitamine, mis seisneb peaaegu kõige lubamises. Üldsusele on antud info, et nüüd on kõik lubatud nagu kõnekeeles või murdes."[2]

Kui Tallinna Pedagoogikaülikooli üld- ja rakenduslingvistika professori Martin Ehala kirjastus Künnimees avaldas kolme noore õpetaja kirjutatud õpiku "20. sajandi Eesti kirjandus", otsustas Eesti Keele Kaitse Ühing Ehalalt professori tiitli ära võtta[3].

Juhatus muuda

Ühingu esimene juht oli Eduard Vääri, hiljem on juhataja olnud Reet Vääri[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Keeletegu 2010" kandidaadid Eesti keelenõukogu kodulehel (nr 7)
  2. "Eesti kirjakeele olukorrast: Eesti Keele Kaitse Ühingu üldkoosoleku seisukohad 21.03.2001" Sirp, 20.04.2001
  3. Anneli Ammas "Eesti keel on luksus!" Eesti Päevaleht, 14. detsember 2002

Välislingid muuda