Edward Emerson Barnard
Edward Emerson Barnard (16. detsember 1857 – 6. veebruar 1923) oli Ameerika Ühendriikide astronoom.
| Edward Emerson Barnard | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
16. detsember 1857 Nashville, Tennessee |
| Surnud |
6. veebruar 1923 (65-aastaselt) Williams Bay, Wisconsin |
| Rahvus | ameeriklane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | astronoomia |
| Tuntumad tööd |
astrofotograafia Barnardi täht |
| Tunnustus |
Lalandi auhind Jansseni medal Bruce'i medal |
Barnardi perekond oli vaene ning seetõttu ei saanud poeg kooliharidust. Üheksa-aastaselt sai ta fotograafi abiliseks ning hiljem tekkis tal huvi astronoomia vastu. 1876. aastal ostis Barnard teleskoobi ning 1881. aastal avastas oma esimese komeedi. Barnard sai oma kodulinna Nashville'i amatöörastronoomide hulgas tuntuks ning nad kogusid piisavalt raha, et ta saaks minna õppima Vanderbilti Ülikooli. Barnard ei lõpetanud ülikooli, kuid ta sai tööle Licki observatooriumi.
Barnard avastas 1892. aastal Amalthea ning sai Galileo Galilei järel teiseks inimeseks, kes on avastanud Jupiteri kaaslase. Amalthea oli viimane visuaalse vaatlusega avastatud Jupiteri kaaslane (kõik hiljem avastatud kaaslased on avastatud kosmoseaparaatide, fotoplaatide jms abil).
1895. aastal asus ta tööle Chicago Ülikooli, kus sai kasutada Yerkesi observatooriumi teleskoopi. Yerkesis töötades pildistas ta Linnuteed ning avastas koos Max Wolfiga, et teatud Linnutee tumedamad piirkonnad koosnevad kosmilisest gaasist ja tolmust, mis takistavad kaugemate tähtede vaatlemist. 1916. aastal arvutas ta välja Barnardi tähe omaliikumise, mis on suurim teadaolev omaliikumine.[1]
Barnard suri 6. veebruaril 1923 ning on maetud Nashville'i.
Viited muuda
- ↑ "Edward Emerson Barnard (December 16, 1857 - February 6, 1923)". Messier SEDS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2020. Vaadatud 11. september 2020.