Vikipeedia

eSATA

eSATA (inglise keeles external serial advanced technology attachment, ka väline SATA) on välisteks ühendusteks mõeldud SATA variant. Eelkõige on eSATA liides mõeldud väliste salvestusseadmete arvutiga ühendamiseks. eSATA kaablid ja pistikud tavalise SATA-ga ei ühildu. eSATA kasutab vastupidavamaid pistikuid ja pikemaid varjestatud kaableid võrreldes tavalise SATA-ga.[1]

eSATA
eSATA pordid
Loomise aasta 2004
Kiirus 1,5 ja 3 Gbit/s
Stiil jadaühendus
Käigultvahetuse liides jah
Väline liides jah

Kasutus

muuda
 
eSATA porti kasutav kõvaketta dokk

Kuna SATA liides on eelkõige mõeldud arvuti sees komponentide ühendamise jaoks, siis see välispidiseks kasutuseks hästi ei sobi. Kuid väliste salvestusseadmete arvuti külge ühendamisega tekkis ka vajadus sobiva liidese järgi, mida saab arvuti väliselt kasutada ja nii loodigi väline SATA liides ehk eSATA. eSATA nagu ka SATA on loodud salvestusseadmete ühendamiseks lauaarvutite, sülearvutite, väikeste serveritega ning muu tarbeelektroonikaga. eSATA-l on võrreldes tavalise SATA-ga parem töökindlust ning sellel on korrigeeritud elektrilised nõuded. eSATA võimaldab kasutada kuni 2 meetri pikkusi varjestatud kaableid, mis pakkuvad kõiki võimalusi, mida pakub tavaline SATA liides, kuid on vastupidavam ja võimaldab kordades rohkem lahti- ja külgeühendamisi.[1]

Kuna enamikul emaplaatidel eraldi eSATA-port puudub, siis on võimalik see laiendusena juurde lisada. Üks võimalus arvuti juures eSATA liidese kasutamiseks on laienduskaart, selleks on vaja eSATA PCI kaarti ning andmevahetus käib sel juhul üle PCI siini. Teine võimalus on aga arvuti paneelile kinnitada eSATA adapter, mis arvuti sees ühendatakse otse tavalisse SATA porti. Lisaks on võimalik eSATA-port lisada arvutile ka ExpressCardi liidese abil, mida kasutatakse eelkõige sülearvutite puhul. Kõigil nendel juhtudel on vaja lisaks kindlasti toite kaablit, milleks üldjuhul kasutatakse USB-d.[2]

 
ExpressCard'i pessa käiv eSATA adapter

Alternatiivid

muuda

eSATA väljatulemise ajal olid turul ka USB- ja FireWire-liidesed, mille abil oli samuti võimalik väliseid kettaseadmeid ühendada. Kuid nende liidestega välistes seadmetes on sees ikkagi PATA- või SATA-kettaseadmeid, mis tähendas, et suhtlus tuli tõlkida, enne kui selle sai välisesse USB või FireWire porti saata. See toob endaga kaasa aga teatava ebaefektiivuse - kettaseadme protokolli viimiseks USB või FireWire-protokolli tuleb kasutada sildu, mis tõlgivad andmed ja edastavad need välisesse porti.[3]

Osad kettaseadmed suudavad andmeid edastada neli korda kiiremini kui seda võimaldab USB 2.0 või FireWire 400 ning kaks korda kiiremini kui FireWire 800. Lisaks on mõnel kettaseadmel lisavõimalusi, mida USB ja FireWire ei pruugi toetada, näiteks S.M.A.R.T., mis jälgib ketast ning teatab selle erinevaid näitusi.[3] eSATA-l need probleemid puuduvad (seda juhul kui kettaseadmed esitlevad ennast ATA-seadmetena) ning kasutada saab suuremaid kiirusi ja lisafunktsioone.[4]

eSATA, USB ja FireWire kiiruste võrdlus[2]
USB 2.0 FireWire (1394) eSATA
Liidese toetatud suurim kiirus 480 Mbit/s 400 Mbit/s 1500 Mbit/s
Kirjutamise kiirus (64K jõudlustest) 31,6 MB/s 34,8 MB/s 56,4 MB/s
Lugemise kiirus (64K jõudlustest) 26,5 MB/s 26,7 MB/s 54,2 MB/s
Maksimaalne andmeedastuskiirus (Burst Transfer Rate) 33,5 MB/s 36,2 MB/s 111,3 MB/s

Siiski on USB ja FireWire liidestega seadmetel ka eeliseid. Esiteks ei vaja need seadmed eraldi toidet, vaid neil on sisseehitatud kontaktid seadmele voolu andmiseks. Teiseks on USB ning ka FireWire palju universaalsemad liidesed, mille abil on võimalik arvuti külge palju rohkem erinevaid seadmeid ühendada. Seetõttu otsustavad riistvaratootjad tihti toetada pigem neid liideseid. Lisaks kaob ka eSATA kiiruse eelis, kui seda võrrelda USB 3.0 liidesega, mille kiirus jääb umbes samasse suurusjärku.[3]

Puudused

muuda

eSATA-l on kaks suuremat puudust.

  • eSATA suurim puudus on vajadus eraldi toitekaabli järele. Nii nagu tavaline SATA vajab ka eSATA välist toidet, mis tähendab, et kettaseadme ühendamisel on vaja kindlasti ühendada kaks kaablit. Selle probleemi lahendab eSATAp liides.
  • eSATA maksimaalne kahemeetrine kaabli pikkus pole piisav. Loodud on ka xSATA liides, mis lubab kuni 8 meetri pikkuseid kaableid, kuid see ei jõudnud kunagi laia kasutusse.[5]

Võrdlus SATA-ga

muuda
 
SATA (paremal) ja eSATA kaabel (vasakul)

SATA ühendused disainiti arvuti sisemisteks ühendusteks, seetõttu keskenduvad muudatused eelkõige ühenduse tugevamaks ja vastupidavamaks muutmisele, et ühenduse osad vastaksid välise kasutuse nõuetele.

  • eSATA maksimaalne kaabli pikkus on 2 meetrit, SATA-l vaid 1 meeter;
  • eSATA kasutab teistsugust pistiku disaini:
    • eSATA kaablil pole L-kujulist disaini nagu SATA-l;
    • eSATA pesa sügavus on 6,6 mm SATA 5 mm asemel, et ühendus oleks tugevam;
    • eSATA pistik suudab taluda kuni 5000 sisestamist ja eemaldamist, SATA aga vaid 50;
    • eSATA pistikul on paremaks kinnituseks lisatud vedrumehhanismid, mis hoiavad kaabli tugevamalt pesas;
  • eSATA kaablid on varjestatud.[1]

eSATAp

muuda
  Pikemalt artiklis eSATAp
 
eSATAp port

eSATAp (eSATA powered) on edasiarendus eSATA liidest, millele on USB ja 12 V toite ühendused. eSATAp on tuntud ka nimedega Power over eSATA, eSATA/USB Combo, SATA on the go või EUHP. Suurim vahe eSATA-ga on see, et eSATAp võimaldab pakkuda ühendatud seadmetele ka toidet samast pordist, mis tähendab, et need ei vaja enam eraldi toitekaablit. Lisaks töötab eSATAp ametlikult ka SATA 6 Gbit/s kiirusega. eSATAp-s on ühendatud eSATA (7 viiku), USB 2.0 liides (4 viiku) ja valikuline 12 V toite (2 viiku).[6]

eSATAp pistikuid on kahte sorti:

  • 5-voldised 11 kontaktiga pistikud, mis on eelkõige mõeldud sülearvutitele;
  • 12-voldised 13 kontaktiga pistikud lauaarvutitel (lisaks 12 V sisaldab endiselt ka 5 V).

12 V toitega on võimalik ühendada 3,5" kõvakettaid ja 5,25" optilisi seadmeid ning 5 V toitega 2,5" kõvakettaid.[6]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "eSATA" (inglise). sata-io. Vaadatud 28.04.2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 "External Serial ATA" (PDF) (inglise). Silicon Image. Vaadatud 30.04.2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Advantages of eSATA Port" (inglise). Techspirited. Vaadatud 28.04.2021.
  4. ↑ "What Is External SATA (eSATA)?" (inglise). Lifewire. Vaadatud 28.04.2021.
  5. ↑ "SATA" (PDF) (inglise). sata-io. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2011. Vaadatud 06.05.2021.
  6. ↑ 6,0 6,1 "eSATAp" (inglise). Tech-FAQ. Vaadatud 06.05.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ESATA&oldid=6721949"